"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Maskikandjate osakaal kasvas novembris kaks korda (0)
26. november 2020
Rene Suurkaev

"Koos koroonaviiruse kasvava levikuga on ka elanike ohutunne viiruse leviku suhtes alates augustist kasvanud. Novembri keskel peab olukorda kriitiliseks 70% Eesti elanikest, mis on viimase kuue kuu kõrgeim näitaja," ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu. 

Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on tõusnud viimase kuue kuu kõrgeimale tasemele. Elanike toetus viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmetega jätkamiseks on kõrge, meetmete karmistamist toetavate inimeste osakaal suureneb, teatas sotsiaalministeerium.

Novembri keskpaigaks kasvas maskikandjate osakaal võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda (25% ja 62%), valmisolek COVID-19 vastu vaktsineerida püsib 60% juures, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel novembri keskel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

“Eestlaste seas on olukorda kriitiliseks hindavate inimeste osakaal võrreldes novembri algusega kasvanud 69%-lt 75%-ni, muust rahvusest elanike seas aga püsib see näitaja 60% piirimail,” rääkis Vainu.

Eesti elanike toetus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks juba seatud meetmetele on endiselt suur. Võrreldes novembri algusega on novembri keskpaigaks pisut kasvanud meetmete karmistamist soovivate elanike osatähtsus (39% ja 43%). Seejuures on tõusnud noorte toetus alkoholimüügi piiramisele. Kui novembri alguses toetas 15-24-aastastest elanikest alkoholimüügi piiranguga jätkamist 37%, siis novembri keskel 50%.

Maske kannavad rohkem naised ja kõrgharidusega inimesed

Samuti on kasvanud inimeste hoolsus koroonaviiruse tõkestamiseks antud suuniste järgimisel – kui novembri alguses märkis 54% küsitletutest, et peab meeles ja järgib kõiki ametlikke juhiseid, siis novembri keskpaigaks on nende osakaal tõusnud 59%-le.

“Võrreldes novembri algusega on hüppeliselt kasvanud kaitsemaski kandvate elanike osatähtsus, tõustes 25%-lt 62%-le. Selline muutus on ootuspärane, arvestades et novembri teisel nädalal andis valitsus tungiva soovituse maskide kandmiseks,” ütles Vaike Vainu. “Maskikandmise põhjustena nimetati kõige sagedamini soovi kaitsta ennast ja oma lähedasi COVID-19 haiguse eest ning soovi aidata kaasa viiruse leviku piiramisele. Maski mittekandmist põhjendati peamiselt selle ebamugavusega ning arvamusega, et maskide kandmine ei aita piirata viiruse levikut ega kaitse kandja tervist.”

Samas tõi maske mittekandvatest elanikest 5% maski mittekandmise ühe peamise põhjusena välja, et nende tervislik olukord ei võimalda neil maski kanda: keskmisest enam (17%) on neid 65-aastaste ja vanemate inimeste seas, kes maske ei kanna. Keskmisest levinum on maskide kandmine naiste, 75-aastaste ja eakamate ning kõrgharidusega inimeste seas. Võrreldes eestlastega on maskide kandmine muust rahvusest Eesti inimeste seas pisut vähem levinud.

HOIA rakenduse on enda sõnul oma telefoni laadinud 27% küsitluses osalenutest, rakenduse kasutajate arv kasvab. Rakenduse kasutajaid on seda enam, mida noorema vanuserühmaga on tegu.

Võrreldes oktoobriga pole valmidus COVID-19 vastu vaktsineerida muutunud. Elanikest 59% oleks vaktsiini kättesaadavaks muutumise korral valmis laskma end vaktsineerida, sealjuures 36% ka juhul, kui vaktsiin on tasuline. 24% elanikest ei plaani lasta end vaktsineerida ning 17%-l puudub seisukoht. Elanikud, kes ei soovi lasta end vaktsineerida, põhjendasid seda kõige sagedamini usalduse puudumisega uue vaktsiini suhtes (vaktsineerida mittesoovivatest inimestest 61%, kogu elanikkonnast ca 15%). Peamiste põhjustena vaktsineerimiseks nimetati soovi pöörduda tagasi tavaelu juurde (32% vaktsineerida soovijatest) ning kuulumist COVID-19 riskirühma (28%).

Viirus mõjutab tööd ja sissetulekut

Eesti elanikest 45% sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid, nende inimeste osakaal pole võrreldes varasemaga oluliselt suurenenud. Kõrgeim oli vastav näitaja eriolukorra ajal, mil see küündis üle 50%-i. Suvekuudel sissetulekute vähenemisest puudutatud inimeste osatähtsus langes ning pole uuele tõusule pööranud ka sügisel. Sissetulekute vähenemine puudutab endiselt sagedamini muust rahvusest Eesti inimesi (55%) kui eestlasi (39%).

Töötavatest elanikest 53%-l pole koroonaviiruse levik töökoormust mõjutanud, 24%-l on koormus vähenenud ning 20%-l suurenenud. Kui suveperioodil paljudel inimestel kevadel langenud töökoormus taastus, siis novembrikuus on taas kergelt suurenenud töökoormuse vähenemist märkinud vastajate osatähtsus.

Viimase 30 päeva jooksul on suurel või väga suurel määral stressi või pinget tundnud 25% elanikest. Kõige enam esineb stressi ja pinget õpilaste/üliõpilaste seas, kellest on viimase 30 päeva jooksul suurel või väga suurel määral stressi ja pinget kogenud 55%.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.