"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Pealinna lähiaastate eelarvestrateegia panustab haridusele (0)
26. november 2020
Mats Õun

"Tänu linna kriisieelsele tugevale finantspositsioonile ning tõhusale finantshalduse korraldusele suutsime luua hea platvormi, et tulla toime ja tagada stabiilsus ka majanduslanguse tingimustes,“ sõnas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. "Tallinna linna, nii nagu teiste omavalitsuste ja kogu riigi finantsseisu mõjutab lähiajal kõige rohkem koroonapandeemiast põhjustatud majanduslik olukord."

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2021–2024, mis on järgmisel neljal aastal suuniseks linnaeelarve koostamisel.

Eelarvestrateegia on linna eeloleva nelja aasta finantsplaan, mis on aluseks linna arengu suunamisel ja linna eelarvete koostamisel, tagades jätkusuutlikkuse ja vastavuse linna finantsvõimalustega.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna peamiseks eesmärgiks lähiaastatel tagada stabiilsus – seda nii linna finantsseisu kui ka linlaste heaolu silmas pidades.

“Me küll ei tea veel täpselt koroonast tingitud mõju ulatust majandusele, mistõttu on ka keeruline võimalikke tuleviku stsenaariume ja finantsprognoose koostada. Kuid me peame olema valmis ka negatiivseteks stsenaariumideks, leides võimalusi kokkuhoiuks ja kulude kärpimiseks,“ lausus ta.

Tallinna lähiaastate finantsseisu mõjutavad mitmed välised tegurid, üldise majanduskeskkonna muutus ja riigi eelarvepoliitilised otsused, sh otsused EL rahastuse meetmete osas. Kõige enam aga avaldab mõju COVID-19 pandeemiast põhjustatud ebakindlus ja majanduse jahtumine. Rahandusministeeriumi majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb Eesti SKP 2020. aastal 5,5% ja kasvab 2021. aastal 4,5%, jäädes 2021. aasta lõpul umbes 1% alla 2019. aasta lõpu tasemele.

Tegevuskuludest on strateegiaperioodil suurima osakaaluga valdkondadeks haridus, teede ja tänavate korrashoid, ühistransport, sotsiaalhoolekanne ja heakord. Senisest enam keskendutakse keskkonnasäästlikkusele ehk ringmajandusele ja rohepöördele, targa linna projektide ja rattastrateegia realiseerimisele.

Investeerimistegevus jätkub eelolevatel aastatel kõikides linna tegevusvaldkondades ning investeeringute kogumahuks on kavandatud 125-161 miljonit eurot aastas, sh on jätkuvalt olulisel kohal linna haridusasutuste, linna ühistranspordi ja linna rohevööndi (pargid jm rohealad) arendamine, samuti teede ja tänavate ehitus ning rekonstrueerimine. Investeeringute finantseerimiseks kasutatakse nii linna omavahendeid, maksimaalses võimalikus ulatuses EL uue rahastusperioodi võimalikke toetusi kui ka toetusi riigieelarvest, samuti on kavas osaliselt rahastada investeeringuid võetava laenu arvelt, hoides seejuures linna võlakoormuse mõõdukal tasemel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.