"Selle vastu protesteerimine on täielik vastutöötamine nendele epideemiatõrje meetmetele, mida Eestis on rakendatud," ütles epidemioloog Kuulo Kutsar tänase meeleavalduse kohta.
Täna kell 15 kogunesid Vabaduse väljakul üritusel “Vabadus Vabalt hingata” maskikandmise vastased, kes protesteerivad viirusepiirangute vastu, eeskätt pannakse rõhk maskikandmise kohustuse tagasipööramisele.
Epidemioloog Kuulo Kutsar usub, et maske oleks pidanud hakkama kandma juba oluliselt varem ning kandmist oleks pidanud algusest peale rangemalt kohustuslikuks tegema.
“Selle vastu protesteerimine on täielik vastutöötamine nendele epideemiatõrje meetmetele, mida Eestis on rakendatud,” nentis Kutsar.
“Põhimõtteliselt on maskide kandmine igal juhul soovitatav ja kasulik, sest meil on palju kergete haigusnähtudega ja asümptomaatilisi nakatunud inimesi. See tähendab, et kui selline inimene kannab maski, siis ta ei nakata teisi,” selgitas Kutsar.
Välistingimustes meeleavalduse toimumisel ei oleks Kutsari sõnul distantsireeglitest kinni pidamise korral suurt ohtu nakatuda, ent küsimus on konkreetsete inimeste käitumises.
“Sellel meelavaldusel protesteeritakse maskide kandmise vastu, järelikult need inimesed, kes sinna tulevad, ei kanna maske. Ja kui nad seejuures ei pea kinni sellest kahemeetrisest distantsist, siis nad ohustavad nii ennast kui teisi,” märkis Kutsar, kes ei pea õigeks ka ürituse ära keelamist või laiali ajamist.
“Ma arvan, et see annab sellele liikumisele ainult hoogu juurde. See annaks trumbid nende maskikandmise vastaste kätte,” lisas Kutsar, kelle sõnul on elanikkond üldiselt siiski hakanud olukorra tõsidusest aru saama.
“Nii palju, kui rahva seas ringi liikudes olen näinud, hakkavad inimesed siiski tasapisi aru saama, et need epideemiatõrjemeetmed on siiski vajalikud ja isegi need inimesed, kes kevadel näiteks ei tahtnud kinni pidada sellest kahemeetrisest vahest ja maskide kandmisest, on nüüd pööranud ennast 180 kraadi ja täidavad meetmeid vastu vaidlemata,” lausus ta.
Strandberg: osa juriste käitub vastutustundetult
Strandbergi hinnangul antakse protestile ka avalikult kõikvõimalikku tuge, kasvõi sellega, et mitmed juristid ütlevad vastutustundetult, justkui poleks maski kandmiseks seaduslikku alust.
“Mõni neist juristidest võtab vaevaks ja kommenteerib ka näiteks seda, et maskid tegelikult üldse toimigi,” lausus Strandberg. “Nüüd on lihtsalt küsimus, et kas selle protesti käigus need inimesed ohtu satuvad või mitte. Olgem ausad – vabas õhus, kus õhk liigub ja tuul puhub, on väga väike tõenäosus, et inimesed üksteist nakatavad. Ohtlik moment on lihtsalt see, et kui tekib selline inimeste summ ja ühel juhtubki olema nakkus ja tuul ei ole väga tugev, siis tegelikult see aerosool, mis võib kanda endas viiruseosakesi, jääbki sinna inimeste hulka tiirlema.”
Marek Strandberg usub, et meeleavaldusel osalejad siiski demonstratiivselt külg külje kõrval seisma ei hakka, pigem on küsimus selles, kas ja kuhu see seltskond edasi liigub.
Avalikes siseruumides või muudes kohtades kogunedes on siiski reaalne oht, et nakatunud inimene saab oma aerosooli levitada ka teistele. Tähtis on, et nad seal järgiksid seda kehtestatud põhimõtet sellepärast, et siseruumides on mask ikkagi täna möödapääsmatu.
Heaks eeskujuks Jaapan
“See ongi selline nakkuv ja tüütu haigus, mis on see nõrga immuunsüsteemiga inimestele ka eluohtlik ja kindlasti ei ole see asi, millesse suhtuda ükskõikselt ja muretult,” lisas Strandberg.
Näiteks Jaapanis pole viiruse levik epideemiline, kõik koroonakolded on kontrolli all just tänu selle, et inimesed on algusest peale kandnud maske ja järginud distantsi hoidmise reegleid.
“Väga suur hulk tööd tehakse Jaapanis ära meie mõistes perearstitasemel meditsiinitöötajate poolt, kes on väga teadlikud ja kes saavad aru, mis asi on epideemia ja toimetavad sellekohaselt,” sõnas Strandberg.
Jaapanis on Strandbergi sõnul 130 miljoni inimese kohta umbes viiskümmend tuhat sellist pereõde (meie mõistes koroonadetektiivi), kellel on pädevus ja oskused teada saada, kes on nakatunud, kus on nakatuskolded ja kes on nakatunuga kokku puutunud.
“Võrdarvuna tähendaks see Eesti suuruses ühiskonnas 50-100 koroonadetektiivi palkamist,” lausus ta.
mask
6. dets. 2020 18:52