„Lisaks kodaniku ja ettevõtete suhtlemisele linnaga ehk linna digitaalsele toimimisele pakutakse mujal maailmas Eesti pealinna välja kui testpiirkonda. Meil on isejuhtivad sõidukid, meil on selliseid teenuseid, mis on juba täiesti automatiseeritud,“ ütles Tallinna linna innovatsioonijuht Toomas Türk saates „Tallinna kodanikud“.

Kuidas nutikat Tallinna, mida tunnustati 2020. aastal maailma kõige intelligentsema kogukonnaga tiitliga, veelgi nutikamaks muuta, rääkisid ja Tallinna linnakantselei strateegilise planeerimise osakonna juhataja Toomas Haidak.

Türk ütles, et ühelt poolt toimib Tallinn toimib nutikalt digilahenduste poolest, aga teisalt on oluline see, mis toimub linna hariduses. „Meie kogukond on haritud ja multikultuurne, ta võtab väga selgelt uusi tehnoloogiaid kasutusse, meil siin on väga tugevad start-up-kogukonnad ja väga tugevad ülikoolid,“ sõnas ta.

Haidak ütles, et avalike teenustega on sageli nii, et kõige paremini toimivad nad siis, kui me nendest midagi ei tea. „Me ju ei taha sehkendada paberitega ja esitada mingisuguseid avaldusi. Parem on see, kui kõik sellised asjad toimuvad kuskil taustal,“ möönis ta.

Türk ütles, et lisaks kodaniku ja ettevõtete suhtlemisele linnaga ehk linna digitaalsele toimimisele pakutakse mujal maailmas Eesti pealinna välja kui testpiirkonda: „Meil on isejuhtivad sõidukid, meil on selliseid teenuseid, mis on juba täiesti automatiseeritud.“

„Tegelikult tasubki vaadata Tallinnas rohkem hetkel konkreetseid piirkondi, meil on olemas näiteks loomelinnak, ärilinnakud ja uued elurajoonid, kus tegelikult võib-olla võetaksegi uut tehnoloogiat esmakasutusse,“ sõnas ta.

Haidak lisas, et loovus ongi tegelikult peegeldus innovatsioonist ja Tallinna narratiiv viitab ühest küljest tarkadele inimestele, sest meil on väga tugev haridusbaas, ja teisest küljest targale keskkonnale, mis võimaldab tarkadel inimestel teha tarku ja loovaid asju.

„Me oleme selles mõttes unikaalne keskkond, et meil on ühest küljest töökad inimesed, teisest küljest hästi edumeelsed ja uuendustele suunatud inimesed, nii et kogu selle start up’i osas konkureerime päris hästi globaalsel tasemel,“ sõnas ta.

„Oluline on ka linna roheline pool ja see, et me oleksime küberturvalisuse mõttes vastupidavad. Oluline on see, et kõik järeltulevad põlvkonnad kasvaksid väga, väga hea haridusega – need on vähesed asjad, mida me tegelikult teha saame. Ja loomulikult tervis,“ sõnas Türk.

Töö liigub inimestele järele, mitte inimesed töö järele

Haidak ütles, et globaalseid trende vaadates liigub kõrget lisandväärtust loov ettevõtlus järjest rohkem sinna, kus on inimesed. „Töö läheb inimeste järele, mitte inimesed ei lähe töö järele. Ja inimesed omakorda lähevad sinna, kus on hea keskkond,“ märkis ta.

„Hea keskkond on põhimõtteliselt kaks asja: üks on hea füüsiline keskkond, see, kui atraktiivne on linnaruum – kas seal on piisavalt elukohti, mis hinnaga need kättesaadavad on, ja teine pool on sotsiaalmajanduslik keskkond: see, kas seal on teised ägedad inimesed, kas seal on kellegagi suhelda, kas seal on midagi teha, milline on kultuurimaastik,“ loetles ta.

Kuigi pealinnas on paljud eelmainitud asjadest juba olemas, ei tähenda see, et võiks loorberitele puhkama jääda, sõnas Haidak. „Sest me juba praegu ju konkureerime globaalsel tasemel ning kogu sellise füüsilise keskkonna uuendamine ja sotsiaal-majandusliku keskkonna turvalise ning loova keskkonna pakkumine ongi kaks võtmeteemat, millest räägib Tallinna strateegia 2035.

Rääkides tulevikumaailmast ütles Türk, et ja 5G pakub eelkõige tehnoloogiliselt väga kiirete kommunikatsioonidega suhtlemist. „See tähendab kiiremat võimalust, side on oluliselt kiirem, see on infovahetus, info edasi viimine, aga ka turvalisuse tõstmine,“ selgitas ta.

„Näiteks isejuhtivad autod, sa pead ju võimalikult kiiresti ristmikul tegema otsuse, kuidas nad käituvad, kui nad tahaksid kokkupõrget vältida ja tõenäoliselt 5G ongi üks lahendus, mis aitab sellistel autodel omavahel kiiremini suhelda,“ tõi ta lihtsa näite.

„Asjade internet on aga midagi enamat – kodus on meil ju erinevaid vidinaid, mida me kasutame. Linnakeskkonnast rääkides – valgustid, erinevad kommunaaltehnoloogiad, mida jälgida… Kasvõi näiteks prügikast tänaval, see, kas ta on nagu täis või mitte ning millal seda peab minema tühjendama,“ selgitas ta.

Asjade internet pakub kogu aeg juurde võimalikke seadmeid, mida saab sinna liita ja mida hakatakse jälgima ning selliseid asju saab olema järjest rohkem ja rohkem, sõnas Türk.

Haidak lisas, et digitaalse arenguga käib kaasas ka väga tugev andmekaitse ja küberturvalisuse temaatika, ehk teatud mõttes meie andmed veel rohkem kaitstud kui kunagi varem: „Selles mõttes ei ole pea muretsema, kuigi turvalisusega peab pidevalt tegelema,“ sõnas ta.

Rääkides maailmas tekkinud protestidest 5G vastu, ütles Türk, et teemaga aktiivselt tegelevate huvigrippide olemasolu on pigem positiivne. „Tegelikult, siin ongi vaja rohkem niisugust teaduslikku lähenemist. Ehk et kuidas see vastab kõikidele keskkonna- ja inimsõbralikkuse nõudmistele ja nõuetele.“

Tallinna juhtimislaud tarkadeks otsusteks

Tallinna juhtimislaud tähendab Haidaku sõnul põhimõtteliselt seda, et meil on linna kohta hästi palju erinevaid andmeid, mida saab kiiresti kätte ja vahetada. „Kui me nüüd kõik selle andmestiku teeme ühes formaadis töödeldavaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks, siis on võimalik neid andmeid kasutada targemate otsuste tegemiseks alates tänavavalgustuse juhtimisest kuni keerulisemate protsessideni,“ sõnas ta.

Tallinna juhtimislauale jõuab reaalajas informatsioon väga paljudest erinevatest kohtadest ning reaalajas saab ka vaadata, kuidas linn elab.

Haidak ütles, et sellised dashboard’id lähevad tehnoloogia arenedes kindlasti veel oluliselt paremaks.

„Tallinna eripäraks on see, et me pakume seal Tallinna andmeid, et kui tahetakse teha nende andmete pealt paremat äri või midagi õppida, siis linn saabki seda võimalust pakkuda,“ lisas Türk.

„Ja veel on oluline, et me kindlasti tulevikus liigume nagu 3D-vaatesse, kus kõik on interaktiivsem – ja kindlasti ei räägi me siin ainult andmeridadest ja statistilistest vaadetest. Tallinna eesmärk on olla sõbralik ja pakkuda sõbralikku linnaruumi,“ sõnas ta.

Ta lisas, et tehnoloogia tuleb meie ellu järjest rohkem. „Ja selle kontekstis ongi küsimus, et kuidas siis jääda inimesteks ehk, inglise keelt kasutades, et mitte enam Going Digital, vaid Going Hiiumaal. Linn on ikkagi eelkõige inimeste ökosüsteem. See on koht, kus inimesed elavad ja suhtlevad ning me peame looma selle ruumi, kus kogu see elamine ja suhtlemine on võimalikult loomulik, hoolimata kogu tehnoloogiast, mida me selle juures kasutame,“ sõnas Türk.

Haidak kommenteeris, et Tallinna 2035 strateegia koostamisel on andnud tagasisidet üle 5000 linnaelaniku, kogu linna organisatsioon ja partnerid. „Meil oli nõukoda, kus olid erinevate teadusasutuste inimesed, nii et tõepoolest, strateegia koostanute ring on lai, koosnedes nii ametnikest, ekspertidest, huvigruppidest kui ka Tallinna elanikest,“ lausus ta.

Haidak ütles, et linna uus strateegia on kõikehõlmav ja arusaadavalt annab see suunised, mida linn kui kohalik omavalitsus peab tegema, aga teisalt on tegu ühiskondliku kokkuleppega, mida me koos ühiskonnana teeme.

Ta lisas, et juba järgmisel aastal suureneb oluliselt ka linna eelarve, mis on mõeldud rattaliikluse mugavamaks ja ohutumaks tegemiseks.