Laste ja noorte kodune e-õpe muutub koroonaviiruse tõttu talve lähenedes aina aktuaalsemaks. Harjumaa ning Ida-Virumaa gümnaasiumiõpilased peavad jääma kuni 10. jaanuarini distantsõppele. Kodust õpet rakendatakse ka teistes vanuserühmades ning paljudes koolides üle Eesti.
Seetõttu jagab Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames küberteadur Birgy Lorenz nõu, mida peaksid õpilased virtuaalse õppe puhul oma kodutööde hindamiseks esitamisel kindlasti meeles pidama.
1. Õpetajal ei ole õigust teha õpilasele kontosid erinevatesse keskkondadesse
Iga õpetaja kasutab loovtöödeks, suhtluseks ning näiteks tunnikontrollide üles- ja allalaadimiseks erinevaid keskkondi ning õpilasel ei jää tihti muud üle, kui samasid keskkondi kasutada. Sageli teevad klassijuhatajad kogu klassi õpilastele nimelised kasutajakontod, kuid see on midagi, mille üle otsustamise õigus peab jääma õpilasele.
“Kui mõni ametiasutus ütleb, et sa pead oma nimega kuhugi konto tegema, siis tekib sellest digijälg, mida sa ei saa hiljem ise kontrollida,“ selgitab õpilastele mõeldud Digitaalse IQ videoloengus Birgy Lorenz. „Tulevikus võib olla kellelgi huvi seda teavet ära kasutada, et sa oled koolis olnud näiteks kolmeline ning tööle kandideerimisel mõjutab see tahes tahtmata tööandja otsust.“
Lahendus on kooliõppeks teha varjunimega kontod, mida hiljem pole võimalik konkreetse isikuga seostada. Õpetaja ise aga teab, millise nime alt õpilane töid esitab.
2. Ära riputa oma koolitöid ilma mõjuva põhjuseta internetti
Teinekord pole digijälje tekkimiseks isegi kontot vaja, vaid niisamagi internetti laaditud töö võib olla sealt leitav ka aastate pärast. Kas oled ikka kindel, et sinu seisukohti tulevikus kõik õigesti tõlgendavad?
„Näiteks ütleb õpetaja, et kirjuta essee teemal „Hitler on hea“ ja riputa see blogisse. Koolis paberil tehes ei ole see nii hull, kuna sa võtad õppeülesande käigus teise rolli. Aga kui see ripub kusagil blogis üleval ja selgitavat kommentaari pole, miks sa sellise esse kirjutasid, siis võib jamaks minna,“ räägib Lorenz. „See võib takistada sul tulevikus mõnda viisat saamast, võib olla takistus ülikooli kandideerimisel ja paljudel muudel juhtudel.“
3. Kasuta paroolihaldureid
Kolmas ja väga oluline samm andmete turvaliseks käitlemiseks on kõik oma kasutajakontod varustada võimalikult muukimiskindla parooliga. Et raskeid ja soovitavalt erinevaid paroole on keeruline meeles pidada, tuleks kasutada paroolihaldurit, mis peab kõik salasõnad ise meeles ning kasutaja peab meeles pidama vaid üht, millega haldurile ligi pääseda. Turvalisuse tõstmiseks tuleks internetikontodel kasutada võimalusel kaheastmelist autentimist.
TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz vestleb koos sisulooja Victoria Villiguga e-õppest, GDPR-ist ja küberohtudest pikemalt Samsungi Õpilaste Digitaalne IQ õppevideotes: https://tinyurl.com/y5jroclc
Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Eesti õpilastele mõeldud digiharidusprogrammi kohta, samuti videovestlused küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Digitaalse IQ programmi patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.
