"Vaatamata sellele, et me räägime, et töötus on kasvutrendis, on meil ikkagi pakkuda ka hetkel vabu töökohti. Kasvõi siin Tallinnas ja Harjumaal on neid tuhat," ütles Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.
Märtsi lõpust alates on Tallinnas registreeritud töötute arv kasvanud iga nädalaga. Viimaste andmete kohaselt on pealinnas 17 814 töötuna arvel olevat inimest. See on kriisieelse ajaga võrreldes ligi 7000 võrra suurem number.
“Kui me vaatame nädala statistikat, siis keskmiselt võib öelda, et Töötukassas võetakse Tallinnas arvele 500 või 600 inimest ja neist kaks kolmandikku leiavad nädala jooksul ka töö. Aga kummalisel kombel tööpakkumiste arv ei ole alla läinud,” rääkis Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja Jaanus Vahesalu saates Tallinna Panoraam.
“Vaatamata sellele, et me räägime, et töötus on kasvutrendis, on meil ikkagi pakkuda ka hetkel vabu töökohti. Kasvõi siin Tallinnas ja Harjumaal on neid tuhat,” lisas Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.
Lõviosa töötutest on erialata noored
Ümberõpe ja teise valdkonda hüppamine ei käi kuigi kiiresti ning seetõttu võib näida lihtsama lahendusena kodus paremate aegade ootamine. “Aga tänane olukord muidugi tööturul näitab, et tuleb tegutseda, sest et taastumist ei pruugi nii pea tulla,” nentis Vahesalu.
Sarapuu rõhutas, et igaühe jaoks on see töökoht olemas, lihtsalt mõnel tuleb see keerulisemalt ja mõnel lihtsamalt.
Ligi 40 % töötutest moodustavad inimesed, kellel puudub eriala. 60 % töötutest on noored. Enim on kriisi läbi kannatada saanud teenindussektor. Ametite lõikes on töötute seas kõige rohkem müügitöötajaid, lihttöölisi ning seejärel oskus- ja käsitöölisi. Konkurents tööturul muutub järjest tihedamaks. Määravaks saab ka kandideerimisoskus.
“Meie huvides on see, et kõik inimesed, kes on kaotanud töö, jõuaksid Töötukassasse, kus neil on võimalik oma konsultandiga, vajadusel karjäärinõustajaga arutada neid võimalusi,” ütles Siim Sarapuu.
Tallinna linna sotsiaaltoetusmeetmed
Alates kevadest on Tallinna linn välja töötanud meetmeid, mis aitaksid inimesi, kes on sattunud koroonakriisist tingutuna raskesse olukorda. Nende meetmete hulgas on näiteks ka eluasemega seotud abi. Kui inimene jääb ilma koduta, kuna ei suuda enam üüri tasuda, siis linn võimaldab talle kiirkorras ajutise majutusvõimaluse kuni leitakse uus üürikorter või alternatiivne lahendus. Lisaks pakub linn ka üüritoetust linlastele või peredele, kes on eluaseme kaotanud või kaotamas.
“Ühekordne toetus on 600 eurot, mida saab siis paluda. Kui on vaja abi või on majanduslik olukord perekonnas halvenenud, siis alati tuleb pöörduda linnaosavalitsusse sotsiaalhoolekande osakonna poole,” lausus Tallinna abilinnapea Betina Beškina.
“Eesmärgiks on see, et inimene saaks jätkata võimalikult tavapärasel elupinnal ja oma tavapärast elu,” lisas Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi.
Kuni novembri lõpuni on võimalik taotleda esmakordselt kooli minevale lapsele ranitsatoetust. Täiendavalt on üle vaadatud ka erinevad lasteaia ja lastehoiu kohasoodustused.
“Näiteks lastehoiu puhul on siis majanduslikult raskustesse sattunud peredel võimalik taotleda toidukulude täiendavat kompenseerimist. Kui peres kasvab näiteks hariduslike erivajadustega laps, siis on võimalik ka täiendavat kohatasu vabastust lastehoiu teenuse puhul taotleda,” täpsustas Saadi.
Kõige mustem stsenaarium ehk kevadel prognoositud kahekohaline töötute protsendimäär hetkel veel silmapiiril ei terenda. Tänase tööturu tuleviku väljavaade on aga endiselt ebakindel. Edasine sõltub paljuski viiruse levikust ja selle tõkestamiseks rakendatavatest meetmetest.
