"See on tähtis verstapost, milleni jõudmine kinnitab, et teadmised ja nutikad lahendused on Eestis au sees," märkis Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor.
Eurostat avaldas äsja teadus- ja arendustegevuse kulude statistika 2019. aasta kohta, millest selgus, et kui Euroopa Liidus keskmiselt jäid teadus- ja arendustegevuse kulud 2018. aastaga võrreldes samale tasemele, siis Eesti kuulus koos Belgia ja Horvaatiaga suurima suhtelise tõusuga riikide hulka, vahendas BNS.
Teadus- ja arendustegevuse kulud SKP-st kasvasid 17 liikmesriigis. Suurim tõus oli Belgias 0,22 protsendipunktiga, teisele kohale asetus Eesti 0,20 protsendipunktiga. Esikolmikusse kuulus veel Horvaatia 0,14 protsendipunktiga.
2019. aastal moodustasid Eesti teadus- ja arendustegevuse kulud 1,61 protsenti SKP-st, 2018. aastal 1,41 protsenti. Euroopa Liidus keskmiselt moodustasid kulutused teadus- ja arendustegevusele 2019. aastal 2,19 protsenti SKP-st, 2018. aastal oli see näitaja 2,18 protsenti. Eelmise aasta edetabeli tipus oli Rootsi, kus teadus- ja arendustegevusele kulutati 3,39 protsenti SKP-st, järgnesid Austria ja Saksamaa samuti rohkem kui kolme protsendiga.
Pihor märkis, et Eesti riik on teadusrahastuse suurendamise nimel kõvasti pingutanud ning tegi seda ka tänavu – järgmisel aastal jõuab Eesti teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine esmakordselt ühe protsendini SKP-st.
“See on tähtis verstapost, milleni jõudmine kinnitab, et teadmised ja nutikad lahendused on Eestis au sees,” ütles Pihor. “Samas anname endale aru, et meil on veel pikk tee käia, et jõuda Euroopa tippudele järele teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu poolest. Loodame, et riigi initsiatiiv toob kaasa ka erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu kasvu, sest just selle näitaja osas jääme me Euroopa innovatsiooniriikidele alla.”
Eurostati andmed näitavad olukorda enne COVID-19 epideemia puhkemist. Tegemist on esialgsete andmetega, lõplik statistika avaldatakse järgmisel aastal.