Reoveepuhasti püüab viiruseosakesed kinni. Selle abil on võimalik tuvastada haiguse varjatud levikut ja aimu saada, kui palju võib piirkonnas olla asümptomaatilisi inimesi juba enne, kui patsiendid välja ilmuvad.
Eelmise nädala Tartu reoveeseire tulemused on kooskõlas muude nakatumist iseloomustavate arvudega Eestis ehk ei näita viirusepuhangu vaibumist, vahendas BNS Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professorit ja uuringu juhti Tanel Tensonit.
“Ka reovesi näitab, et Tartu kandis on viiruse levik tõusutrendis,” ütles Tenson Tartu Postimehele.
Inimene käib paratamatult WC-s ning kui tal on nakkus sooles või uriinis, siis jõuavad viiruseosakesed reoveesüsteemi, rääkis Tenson.
Reoveepuhasti püüab viiruseosakesed kinni. Selle abil on võimalik tuvastada haiguse varjatud levikut ja aimu saada, kui palju võib piirkonnas olla asümptomaatilisi inimesi juba enne, kui patsiendid välja ilmuvad, selgitas ta.
Reoveeseire tuvastab viiruse levikut peamiselt regiooniti, mis aitab terviseametil seada koroonaviiruse leviku piiranguid maakonnapõhiselt. “Eesmärk on mõnes maakonnas piiranguid leevendada, kui reoveeproovid näitavad viiruse vaibumist,” sõnas Tenson.
Vee-ettevõtetel on reoveetorus automaatne proovivõtja, mis kogub iga tund väikse hulga reovett anumasse. Selle põhjal võetakse ööpäeva keskmine reoveeproov, selgitas Tartu veevärgi reoveepuhasti juhataja Kaido Põhako Tartu Postimehele.
“Meie valame kogunenud proovinõust reovee omakorda pudelisse ja saadame Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborisse analüüsimisele,” sõnas ta.
Reoveeproove võetakse kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades, samuti suuremates rahvusvahelistes ühenduspunktides. Kokku on üle Eesti 20 regulaarset ja 28 pistelist proovivõtukohta. Reoveeseire annab viirusepuhangust märku tavaliselt viis kuni seitse päeva enne positiivsete proovide hulga suurenemist piirkonnas.
