"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tallinna Vanasadama mereprügikast püüdis kolme kuuga 36 kilo prügi (0)
01. detsember 2020
Albert Truuväärt

"Seabin ei ole ainult passiivne prügikast. Selle põhja on paigaldatud pump ja seade püüab ise merevette sattunud reostust muutes sellega merevee puhtamaks. Seabin püüab kinni ka kuni 3 millimeetri suurusega mikroplastiku osakesi," rääkis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Elena Sapp.  

Tänavu suvel Tallinna Vanasadama jahisadama ujuvkai juurde prooviks paigaldatud mereprügipüüdur Seabin püüdis kolme kuuga merest 36 kilo erinevat vees liikuvat prügi ja orgaanilist ainet.

Peamiselt jäi püüdurisse biomass

Kinni püütud prügist lõviosa – 25,1 kilo moodustas mere biomass (adru, kalad jm organismid) ning 8,3 kilo maa biomass (puude lehed, taimed). Päris jäätmeid oli vaid ligikaudu 2,5 kilogrammi. Kogutud jäätmetest 81% moodustas plastprügi. Lisaks olid inimtekkelisest prügist esindatud nii suitsukonid (10%), pudelid (7%) kui ka plekkpurgid (2%).

Iga kahe päeva tagant tühjendasid Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse tudengid püüduri mahuti kogutud prügist. Prügi sorditi liigiti ja kaaluti ning andmed edastati ülemaailmse projekti andmebaasi. Väljapüütud prügi rändas pärast sorteerimist ja analüüsimist prügimäele, kuid tulemuste põhjal valmib teadustöö. Prügipüüduri tühjendamist käisid vaatamas ka lasteaialapsed ning septembrist ka esimeste klasside koolilapsed.

Keskkonnahariduse programmi käigus õpetati lapsi märkama merre sattuvat prügi ning teadvustama selle ohtlikkust veekeskkonnale. Ühtekokku sai Seabin’i tööga tutvuda üle 350 lapse 12 lasteaiast ja 4 koolist. Osaleti ka Läänemere päeval.

Mereprügipüüduri tööga tutvudes said lapsed vahetu ettekujutuse, kuidas inimese tegevus veekeskkonda mõjutab. Tudengid näitasid neile, kuidas mereprügipüüdur töötab, missugune prügi sinna satub, missugused on prügi liigid, kuidas need sorteeritakse ja kaalutakse ning kuhu tuleb prügi lõpuks viia. Lastele selgitati, miks merre sattunud prügi keskkonda ohustab ja kuidas saab merd säästa.

Tegemist oli pilootprojektiga, mis kestis kolm kuud ning mille tulemustest sõltus, kas Tallinnal on vajadus sarnaste prügipüüdurite järele ka mujal sadamates, kus on ujuvkaid.

Pigem keskkonnahariduslik projekt

Elena Sapp nentis, et tulenevalt püütud prügi kogusest ja koostisest selgub, et Seabini projektis osalemise kasutegur Tallinna linna jaoks on pigem keskkonnahariduslike tegevuste läbiviimine. “Arvestades asjaolu, et meri ja merereostuse vähendamine on Tallinna poolt Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemisel üks läbivatest teemadest, siis võimaldab antud projekt reaalset näitlikku teemakäsitlust,” leitakse projekti kokkuvõttes.

Mereprügipüüdur Seabin on rahvusvaheline projekt, mis sai alguse 2014. aastal Austraalias. Tänaseks on paigaldatud 860 mereprügipüüdurit üle maailma. Tallinna Vanasadamasse paigaldati Seabin Tallinna linna, AS Tallinna Sadam ja Wärtsilä Corporation koostööna.

Püüduri valdaja Wärtsilä Corporation andis püüduri Tallinna kasutusse juulist oktoobrini. Tänaseks on Seabin hoiustatud Tallinna Sadama poolt. Wärtsilä Coropration on tundnud huvi  edasise koostöö jätkamiseks tuleval suvel. AS Tallinna Sadam on andnud oma põhimõttelise nõusoleku jätkata. Lahtine on küsimus jäätmete edasisest kogumisest ja aruannete esitamisest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.