"Üle 60-aastaste seas on haigestumine kasvutrendis, aga oluliselt rohkem kasvab nakatumine nooremaealiste seas. Üle 60-aastaste nakatumistest näeme, et järgmisel nädalal vajavad paljud haiglaravi," ütles Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Möödunud ööpäevaga lisandus Eestis 524 uut koroonanakkusega inimest, mis on uus rekord. Proove võeti kokku 6439. Uutest nakatunutest 274 lisandus Harjumaale, Tallinnas tuvastati 199 uut nakatunut, Ida-Virumaal 117 ja Tartus 56.

Härma sõnul on Ida-Viru regiooni haiglatel on raskusi. “Lõuna-Eesti meditsiinistaap saadab grupi Narva haiglasse. Meil on probleeme personaliga, sest personal nakatub. Hetkel on üle 100 tervishoiutöötaja nakatunud Covid-19,” ütles ta.

Härma sõnul on Eestil hetkel 519 haiglakohta ning haiglaravi kohtade arv on piiratud. Haiglaravil viibivate patsientide arv on hetkel 206.

Härma sõnul on Covid-19 suremus Euroopas kasvamas. “Räägime endiselt liiga paljudest nakatunutest. Aga näeme, et haigestumuse kasv näitab stabiliseerumise märke. Kui meil kuu aega tagasi oli nakatumise kasv 95 protsenti, siis üha rohkem näeme, et me liigume lähemale stabiliseerumisele,” kinnitas ta.

Arutatakse täiendavaid meetmeid

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul oleme veel tõusutrendis ning eesmärk on saada kõigepealt viiruse leviku kasv pidama, siis olukord stabiliseerida ning lõpuks langustrendi pöörata.

Härma sõnul on kõige raskem olukord Sillamäel, seejärel tuleb Tallinn ja ka Tartu, kus on nakatumise kasv väga kiire.

“Kui me vaatame haiguseid, siis köha, nohu ja palavik ehk saame öelda, et kolmandik on Covid-19 positiivsed. See tähendab seda, et iga kolmas inimene, kes käib sümptomitega on Covid-19 positiivne,” ütles Härma.

Härma kinnitusel on testimise võimekus hea ning seda saab suurendada. Keskmiselt tehakse 5000-6000 testi päevas.

“Oleks vaja meeles pidada, et me ei külasta vanemaealisi inimesi, kui on haigussümptomid. Vanemaealised põevad viirust kordades rängemalt. Ärge võtke ette riskantsetele üritustele, avalikele suurtele kogunemistele ja pidudele minemist kui teate, et on plaan minna jõulude ajal sugulaste juurde külla,” kutsus Härma üles mõistlikule käitumisele.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti riik valinud tee, kus usaldatakse oma kodanikke ning ei ole mindud karmide piirangute ja jõuliselt määratud trahvide teed, kuid selline lahendus saab olla ainult kahesuunaline koostöö. “Kui näeme, et me ei suuda olukorda tänase lähenemisega vaos hoida, siis tuleb Eesti riigil valida sama tee, mis paljud teised riigid,” sõnas Kiik.

Sotsiaalministri sõnul arutab valitsus neljapäeval täiendavaid meetmeid ning teeb ka otsuse, kuid loodetakse tagada ühiskonna maksimaalset lahtiolekut.

Vaktsiini tulek kõiki muresid ei lahenda

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepa sõnul ei lahenda tõenäoliselt järgmise aasta esimeses pooles saabuv vaktsiin kõiki muresid, sest immuunsuse saavutamine võtab aega. “Meil on asju, mida vaktsiinide kohta täna vele ei tea, aga sellest hoolimata on see suur samm ja tasapisi hakkab kõik edenema,” ütles Raudsepp.

Küll aga on teada, et vaktsiinitootjad Pfizer ja BioNTech on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks COVID-19 vaktsiinile BNT162b2. Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 29. detsembriks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda ja Euroopa ravimiamet annab sellest teada.

Moderna Biotech Spain on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks Moderna COVID-19 vaktsiinile (mRNA1273). Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 12. jaanuariks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda ja Euroopa ravimiamet annab sellest teada.

“Vaktsiinid hakkavad Eestisse saabuma järk-järgult mitme kvartali jooksul. Oleme juba suve algul kaardistanud riskirühmad, kellele soovime võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Need on ennekõike tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, tervishoiuasutustes töötavad inimesed, hoolekandeasutuste elanikud, vanemaealised ja teatud krooniliste haigustega inimesed, elutähtsate teenuste osutajad. COVID-19 riskirühmas on Eestis veidi enam kui 300 000 inimest. Seejärel on kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad.”