"Tallinnas neljajalgsete katk veel õnneks kanda kinnitanud pole, kuid ülimalt tähelepanelikud ja hoolsad peaksid olema naabervaldade elanikud," ütles veterinaar- ja toiduameti põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Hellika Landsmann hindab koerte katku ohtu Tallinnas murettekitavaks, sest haigus levib ja nakkub kergesti.

Tallinna lähiümbruses levib metsloomade seas koerte katk, mistõttu palub Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet loomaomanikel jälgida, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Hetkel on Tallinnas kiibistatud 34 618 koera, ent arvestades, et kõik koerad ei ole veel kiibistatud, võib Tallinnas reaalselt olla üle 50 000 koera.

Koerte katk on väga ohtlik nakkuslik viirushaigus, mis ohustab kõiki koeri ja teisi koerlasi (näiteks rebased), olenemata nende east, eriti ohtlik on viirus kutsikatele. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud. Vaktsineerimata, nõrga immuunsusega koertele, sealhulgas kutsikatele, võib viirus lõppeda surmaga. Nakkus kandub edasi puutudes kokku haige loomaga, kuid ka saastunud pindade, esemete, riiete ja söödaga.

Haiged metsloomad satuvad aeg-ajalt ka linna

“Koerte osas pole Tallinnas nakatumisi või surmasid teada, aga näiteks rebaste korjustest, mis jõuavad Tallinna varjupaika või jäägriabi poole, on väga suur osa nakatunud. Nakkust kannavad edasi kõik koerlased, sealhulgas rebased ja kährikud,” selgitas keskkonna- ja kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Hellika Landsmann.

“Haigus nakkub näiteks sülje kaudu, kui loomad omavahel purelevad või kui mõnele koerale meeldib loomakorjuse peal püherdada, siis see on alati ohu koht. Või kui korjust liigutades, ei desinfitseerita ennast hiljem korralikult, võib selle nakkuse ka oma koerale edasi anda. Lisaks on võimalus, et kui koera söögi ja joogikausid on õues ning rebane neile ligi pääseb ja sealt sööb, siis saab ka koer selle nakkuse,” lisas Landsmann.

“Kui haigus juba meil linna sees olevatel metsloomadele on, siis on tahes-tahtmata võimalus, et see jõuab ka koduloomadele ligi.  Varjupaigas ei ole õnneks praegu ühtegi nakatunud koera, aga samas on aitab siin kindlasti kaasa ka asjaolu, et kõik varjupaika saabuvad koerad vaktsineeritakse koheselt,” ütles Landsmann. 

Kuna vaktsineeritud loom põeb selle haiguse läbi oluliselt kergemini või ei nakatu üldse, on kõigi koerte õigeaegne vaktsineerimine Landsmanni sõnul esmatähtis.

Koerte nakatumine tänu vaktsineerimisele haruldane

Loomaarst Tiina Toometi sõnul on koerte nakatumine katku seni õnneks olnud väga haruldane – möödunud talvel leiti nakkus vaid paarilt koeralt kogu Tallinna peale. Toometi enda kliinikusse ei ole alates 2007. aastast sattunud aga ühtegi koertekatku nakatunud looma.

“Ma arvan, et ka meie klientuur on tegelikult väga hästi vaktsineeritud, sest põhimõtteliselt kui koerad on vaktsineeritud, siis me ei peaks selle pärast muretsema,” nentis Toomet, kelle sõnul koerte katk hetkel paanikaks põhjust ei anna. 

Toometi hinnangul on liikvel küll väga palju kennelköha, mis võib nõrgema immuunsusega koerale põhjustada kopsupõletikku ja muid tüsistusi. Haigusega kaasneb kas tugev haukuv köha või mõnel juhul ka aevastamine.  Kennelköha kõigi tekitajate vastu koeri paraku vaktsineerida ei saa, ent iga-aastase vaktsiini abiga on võimalik valdav osa ohuallikatest elimineerida.

Tiina Toometi sõnul peaksid kõik loomaomanikud vaatama üle koera vaktsineerimispassi või küsima oma loomaarsti käest, et veenduda, et vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud. See aitaks haiguse võimalik  leviku täielikult kontrolli all hoida.

Koertele tehtavates kompleksvaktsiinides on katku vastane komponent sees. Oluline on, et kutsikas saab esimesel eluaastal kaks korda vaktsineeritud. Hilisem vaktsineerimine toimub vastavalt kavale. Koerte katku sümptomid on viirushaigusele omased. “Kõrge palavik, isutus, silmadest eritis, kõhulahtisus ka,” loetleb Tatari Loomakliiniku loomaarst Andrus Joost haigusilminguid, mis kestavad paar päeva, seejärel näib, et tõbi hakkab taanduma, kuid tegelikult tekib hoopis katku ägedam vorm, mis võib lõppeda surmaga.

Katk teeb laastamistööd Viimsi rebaste seas

Veterinaar- ja toiduameti põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup kinnitas, et Tallinnas neljajalgsete katk veel õnneks kanda kinnitanud pole, kuid ülimalt tähelepanelikud ja hoolsad peaksid olema naabervaldade elanikud.

“Viimsi ja Jõelähtme vallaga piirneval alal on rebased ikka väga suures ulatuses nakatunud ning nende populatsioon on sealkandis päris kõvasti pihta saanud,” ütles Kaup.

Kohalikel omavalitsustel on selle probleemiga tegelemiseks oma spetsialistid ja paljudel, näiteks Viimsil, on kokkulepe jäägritega, kes niisuguste hätta sattunud või hukkunud metsloomadega tegelevad.

“Kui on rebane rünnanud kodulooma või inimest, siis kindlasti reageerime ise, aga kui lihtsalt leitakse looduses surnud või surev rebane, siis me ametnikena ise kohale ei lähe. Kui on olnud kontaktid koduloomadega või on näiteks rebane kedagi rünnanud, siis juba puhtalt marutaudi välistamiseks, mis on eriti ohtlik haigus, testitakse neid loomi esmajärjekorras marutaudi osas,” ütles Harles Kaup, kelle sõnul üldine olukord hetkel veel hull ei ole.

Koerte surmajuhtumeid viimasel ajal teadaolevalt õnneks esinenud ei ole ning peamiseks põhjuseks peab Kaup asjaolu, et tänu edukale kommunikatsioonile on inimesed kohusetundlikumalt oma neljajalgseid sõpru vaktsineerima hakanud.

“See ongi see põhisõnum, et me saame oma koeri kaitsta selle haiguse eest. Koerapidajad on seni tublid olnud, et on oma koeri vaktsineerinud, sest metsas me ju rebast aidata ei saa,” nentis Kaup.

Veterinaar- ja Toiduameti soovitused koerte katku vältimiseks:

• vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;

• väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;

• kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;

• haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.