"Nägemispuudega inimestele nähtava kätte toomine on aeganõudev töö. Oluline on nii hoonete kõnetav eksterjöör, kui ka paikade ligipääsetavus, samuti vahemaa, mida ekskursioonide käigus läbitakse," ütles Vabamu programmijuht Aive Peil.

UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn oma iidsuses ja uudsuses on olnud aastaid meie kultuuri osa. Eesti Ajaloomuuseum, Arhitektuurimuuseum ja Vabamu panid oma jõud kokku ning valmistasid 12 ajaloolise hoone ja paiga kombatavad pildid ja kirjeldused, luues nii nägemispuudega inimestele võrdselt teistega võimaluse kogeda majesteetlikku raekoda, 600-aasta vanust Suurgildi hoonet, Vabadussõja võidusammast  ning veel mitut teist märgilist mälupaika ja hoonet vanalinnas.  

Peili sõnul on igal Tallinna vanalinna hoonel oma pikk ja kõnekas ajalugu, kus leidub põnevaid detaile nii kaugemast kui ka värskemast minevikust. “Vanalinn tõmbab igal aastal tuhandeid turiste ja suurem osa eestlasi on vanalinna külastanud, ent nägemispuudega inimesed pole saanud vanalinna ilu näha ja mõista, arhitektuur jääb nende pilguulatusest välja ning ega ligipääski on seal nende jaoks keeruline,” sõnas Peil. Uute ekskursioonidega vähendatakse seda puudujääki.    

Kolme muuseumi koostöös pandi kokku kaks ekskursiooni. Esimene neist tutvustab Tallinna keskaegseid hooneid koos uusaegse pärli – Mustpeade majaga. Teine ekskursioon kulgeb aga  vanalinna lähiajaloo radadel, kus tutvustatakse keskaegse arhitektuuriga kõrvuti paiknevat  stalinistlikku kino Sõprust, funktsionalistlikku kunstihoonet ning Harju tänava ajalukku kadunud hooneid.  

Koostöö nägijate ja pimedate vahel

Visuaalse kuuldavaks tegemine, kirjeldustõlge, ja kombitavate piltide valmistamine on meeskonnatöö, kus nägijad ja pimedad pingutavad koos, et nähtav oleks mõistetav ka sõnadega, seda isegi siis, kui inimesel pole aimugi, milline näeb välja ärkel või kuidas selgitada fassaadil olevat teravnurkset detaili.   

“Nägemispuudega inimestele nähtava kätte toomine on aeganõudev töö. Oluline on nii hoonete kõnetav eksterjöör, kui ka paikade ligipääsetavus, samuti vahemaa, mida ekskursioonide käigus läbitakse. Kirjelduste ja reljeefsete piltide ettevalmistamine algas suvel ning novembris toimus kaks väiksemat ekskursiooni,” lisas Peil. 

Priit Kasepalu, Eesti Pimedate Liidu juhatuse aseesimees käis ekskursioone testimas ning andis oma hinnangu: “Need olid toredad ekskursioonid. Kunagi olin vaegnägijana Sõpruse kino näinud, aga nende bareljeefide vaatamiseks jäi minu nägemisest väheseks ja keegi neid mulle toona ei kirjeldanud ka. Nüüd, kui neile olid lisatud kirjeldustõlked, sain neist lõpuks aru.”  

Projekti käigus valminud ekskursioone saab tellida aprillist – septembrini. Uuri lähemalt Eesti Ajaloomuuseumi, Arhitektuurimuuseumi või okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu kodulehelt.  Lisainfot leiab ka siit. 

Ekskursioonid panid kokku ja kirjeldustõlked koostasid Aive Peil, Liisi Selg, Artur Räpp, Kai Kunder, Kadi Kriit. Taktiilsed plaanid valmistas MTÜ Kakora.  

Projekti rahastas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium kultuuripärandi valdkonna arendustegevuse toetuse kaudu.