Valitsus kiitis neljapäeval heaks täiendavad koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõud, mis piiravad meelahutuskohtade, avalike ürituste toimumiskohtade ja toitlustusettevõtete avamisaega ning vähendavad poodides ja teeninduskohtades korraga viibida tohtivate inimeste arvu. Piirangud hakkavad kehtima laupäevast.
“Viiruse levik Eestis püsib jätkuvalt kõrge, vaatamata seni kehtestatud piirangutele. Samuti vajavad üha enam COVID-19-sse haigestunud inimesi haiglaravi ning suurenenud on sellest põhjustatud surmade arv. Koroonaviirusest tingitud suurem koormus tervishoiusüsteemile mõjutab juba oluliselt meie arstiabi kättesaadavust teiste tervisemurede korral,” ütles peaminister Jüri Ratas.
“Kuna viirus levib Eestis laialdaselt ka avalikus ruumis, kust see viiakse oma kodudesse ja perekondadesse, pidi valitsus veelgi piirama rahvarohkeid vaba aja veetmise võimalusi. Pea igapäevaseks saanud teated koroonaviirusele oma elu kaotanutest ei ole ju pelk statistika. Need on Eesti inimesed, kes kõik on meie emad ja isad, õed ja vennad, tütred ja pojad, meie lähedased ja kallid. Oleme kohustatud tegema kõik endast sõltuva, et neid kaitsta ning selle ränkade tagajärgedega viiruse levikut pidurdada ja kontrollida,” märkis ta.
Piirangud õhtul alates kella kümnest
Kaupluste müügisaalides ja üldkasutatavates ruumides ning teenuseosutaja teenindussaalides on lubatud kuni 50 protsendi täituvus. Kaupluse siseruumis asuvates müügisaalides ja kaubandusettevõtte üldkasutatavates ruumides ning teenuseosutaja teenindussaalides ei tohi korraga rohkem viibida inimesi, kui seda võimaldab kuni 50-protsendiline ruumi täituvus. Sealhulgas peavad inimesed järgima ka 2+2 reeglit, ehk koos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistest tuleb hoida kahemeetrist vahemaad.
Toitlustusettevõttes ja meelelahutuskohtades ning avalike ürituste toimumiskohtades viibimise piirang kella 22-6-ni.
Kella 22-st kuni 6-ni peavad oma uksed külalistele sulgema toitlustusettevõtted, meelelahutuskohad ja need avalike ürituste toimumiskohad, kus üritusel osalejatele ei ole tagatud statsionaarset istekohta. Toitlustusettevõtetes jääb endiselt lubatuks klientidele toidu kaasa müümine või kuller- ja veoteenuse võimaldamine toidu ostmiseks. Üheski nimetatud kohas pole lubatud ka erapidude korraldamine. Samuti ühtlustatakse nõuded avalikele üritustele ning spordi- ja liikumisüritustele.
“Kehtima jäävad ka kõik senised piirangud. Minu meelest oluline on öelda ka seda, et toitlustusettevõtete müügi ja teenindussaalides võivad viibida alates 22:00 kuni 06:00 isikud toidu kaasaostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja töötajad, hädaabitööde teostamisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud,” ütles peaminister.
“Mida see tähendab? See tähendab seda, et ka erapeod ja erakogunemised restoranides ei ole lubatud,” nentis Ratas resoluutselt.
Avalikud üritused mittestatsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades on edaspidi keelatud 22:00-06:00. Hetkel seal konkreetset kohustuslikku sulgemisaega ei ole, aga kehtivad reeglid 2+2, 50% täituvus, maskikohustus, maksimaalselt 250 inimese osalemine siseüritusel ja 500 inimese osalemine väliüritusel.
Sisetingimustes spordi- ja liikumisürituste tingimused ühtlustatakse Ratase sõnul avalike ürituste tingimustega ja need on uute reeglite kohaselt samuti õhtul kella kümnest kuni hommikul kella kuueni suletud.
Viirus levib endiselt laialdaselt ja kiirelt
Haiglaravil viibivaid COVID-19 patsiente oli 3. detsembri seisuga 218. Juba 30. novembri seisuga oli kolmes haiglas – Ida-Viru Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ning Narva haiglas – voodihõive kriitiliselt kõrge. Samuti on üle 60 aastaste patsientide hulk pidevalt kasvav.
Hospitaliseeritud inimeste keskmine vanus on 68,5 aastat, 60 ja vanemate inimeste osakaal haiglates on 73,3 protsenti. Samuti on Ida-Virumaal hoolekandesüsteemis lisandunud hooldekodu kolletest nakatunuid, näiteks 2. detsembri 2020. aasta seisuga on Kohtla-Järve hooldekodus 15 klienti, kellel on suurem tõenäosus vajada haiglaravi. Lisaks on kasvanud keskmine haiglas viibimise aeg raskemate haigete arvelt.
“Koroonaviiruse leviku olukord on Eestis halb, viirus levib endiselt laialdaselt, levib kiirelt ja viirusesse nakatunud suhtarv saja tuhande inimese kohta on eriti ränk – 358. Eriti keeruline on olukord Ida-Virumaal, kus nakatumise tase on Harjumaast kaks korda kõrgem Selleks, et tagada tervishoiusüsteemi toimimine, pidasime vajalikuks kehtestada ka täiendavad piirangud, et vähendada kontaktide arvu kohtades, kus liigub palju inimesi,” Ratas.
Sillamäel on nakatumisnäitaja tõusnud juba üle tuhande ning haiglaravil viibivate koroonapatsientide arv kasvab kiiresti.
“Arusaadavalt on haiglasüsteem täna veel oluliselt suurema surve all, kui ta oli kevadel. Kevadel oli maksimaalhetkel 157 patsienti haiglaravil ja tolleks hetkeks oli plaaniline ravi praktiliselt suletud. Täna me püüame teha mõlemat korraga ja me oleme andnud endast parima, et pakkuda haiglaravi nii palju, kui see võimalik teades, kahjuks need mahud on selgelt langenud ja samal ajal on hommikustel andmetel haiglaravil 218 patsienti ehk 60 võrra rohkem kui kevadise tipphetkel,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
“See tähendab, et reeglitest kinnipidamine on haruldaselt oluline. Ka asutused ja organisatsioonid ise peaksid mõtlema, nii et mitte kõik, mis pole keelatud, on lubatud – peab mõtlema selle peale, mis on mõistlik. Piirangud on soovituslik miinimum, aga alati saab teha rohkem, kui hetkel otseselt nõutakse,” märkis Kiik.
Valitsus toetab hoolekandeasutusi täiendavate tööjõukulude katmisel
Valitsus otsustas eraldada reservist 107 740 eurot hoolekandeasutuste toetamiseks, et kompenseerida SA-le Alutaguse Hoolekeskus, Rapla Hooldekeskusele, AS-le Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kanepi Kodu, SA Jõhvi Hooldekeskus ja AS Viru Haigla (Tabasalu Pihlakodu) täiendav tööjõukulu seoses hoolekandeasutustes tuvastatud koroonaviirus SARS-CoV-2 juhtumitega.
Sotsiaalminister Tanel Kiik nentis, et hoolekandeasutuste toetamine aitab leevendada suurenenud tööjõukulusid nendes hooldekodudes, kus on tuvastatud koroonaviiruse kandjaid, sest hooldekodudes, kus on nakatunud kliente ja töötajaid, on vaja ülal pidada eraldi osakondi, näiteks lähikontaktsete osakonda, aga ka nakatunute osakonda, mis eeldab täiendava tööjõu kaasamist.
Samuti on ministri sõnul paljudel juhtudel hooldekodudes nakatunud koroonaviirusesse ka töötajad, mis tähendab, et neile tuleb otsida asendajaid.
“Oluline on ennetada ja vältida töötajate puudust, et hooldekodude elanike heaolu ning tervis oleks parimal viisil hoitud.”
