"Kuhu sa ikka lähed – meie kliimas ei lähe ju lihtsalt telkima kuskile. Kui vaadata, et meie 15 kohast on üks vaba, siis on selge, et vajadus selle teenuse järgi on väga suur," ütles Tallinna Lastekodu juhataja Meelis Kukk TV3 saates "Tallinna kodanikud".

Tuledes linn on täis jõuluootust, aga pühade ajal on paraku ka rohkem koduvägivalda. Linn pakub turvalist varjupaika inimestele, kes seda vajavad.

Tallinna abilinnapea Betina Beškina ütles, et pealinnas saavad abi kõik, kes seda vajavad – nii turvalist varjupaika otsivad emad lastega, vanemlikust hoolest ilma jäetud lapsed, majanduslikesse raskustesse sattunud inimesed kui ka kodutud.

Pühade ajal mitmekordistub perevägivalla arv. Eelmisel aastal registreeriti Eestis 23.–26. detsembrini 195 vägivallaga seotud politsei väljakutset. Tallinn on sel aastal eriti hästi ette valmistunud abivajajatele toe pakkumiseks.

Tallinna Lastekodu juhataja Meelis Kukk ütles, et ema ja laste turvakodu teenust on väga vaja: “Kuhu sa ikka lähed – meie kliimas ei lähe ju lihtsalt telkima kuskile. Kui vaadata, et meie 15 kohast on üks vaba, siis on selge, et vajadus selle järgi on väga suur,” ütles ta.

Ta lisas, et kuigi on kaalutud ka vanema ja lapse turvakodu loomist, kuhu saaks tulla isa ja laps, on praegu pigem ikkagi emad lastega need, kes vajavad abi.

Abilinnapea Betina Beškina ütles, et ka meestele pakutakse ohvriabi: “Riik pakub meestele ohvriabi, ka kohalik omavalitsus pakub tuge, kui on vaja vältimatut abi – me leiame neid variante,” kinnitas ta, et abita ei jää Tallinnas keegi.

“Need juhtumid, kus isa lapsega vajab turvapaika, on küll väga harvad – kuigi isa roll on palju suurem kui aastaid tagasi – kui on Raekojas sünnitunnistuste andmine, siis väikesed lapsed on just isade süles – see on selline tendents, mida on näha,” sõnas ta.

Helgi Lepa, ema ja lapse turvakodu vanemsotsiaaltöötaja, ütles, et kõige olulisem on probleemide kaardistamine, siis saab hakata neid koos lahendama.

Ta ütles, et turvakodu ruumid on advendiajaks kaunistatud ja valmis abivajajaid vastu võtma.

Kukk lisas, et Tallinnas ootavad abivajavaid lapsi ka väikelaste turvakodu ja puuetega laste hoiukodu: “Kui pühad saabuvad, siis tõenäoliselt kasvab laste arv, kes vajavad abi,” tõdes ta.

Beškina: abistame inimesi lähtuvalt sellest, mida ta saaks ise teha

Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnas, et Tallinna mitmekihiline abisüsteem kaardistab probleemidega inimeste olukorra ja pakub igal juhul vajalikku tuge.

“Kui me räägime supiköökidest, siis sinna satuvad inimesed, kes on tõsistes majandusraskustes, ja sinna satuvad ka kodutud – kodututele on meil öömajad lahti öösiti ja päeval on päevakeskused, kus abivajajatele on tagatud kuum toit,” sõnas ta.

Ta lisas, et Tallinnas aitavad inimesi ka sotsiaalmajutusüksused: “See on resotsialiseerumisteenus inimestele, kes on valmis normaalse elu juurde tagasi pöörduma ja ei lähe enam tänavale. Lõpptulemus on see, et inimene saab üürida korteri ja saab uuesti tööle – on nii iseseisev, et saab alustada elu uuesti,” selgitas ta, et plaaniline ja järjepidev töö inimestega toob tulemusi.

Abilinnapea ütles, et Tallinna sotsiaalteenuseid kasutatakse aktiivselt: “Meil on 30 inimest jõudnud selle süsteemi kaudu üürikorterisse. Lisaks, Tallinn pakub ka ühekordset teenust 600 eurot üüritoetust, et alustada uuesti.”

Ta möönis, et näiteks üüriteenusele on tekkinud ka järjekord: “Aga need inimesed, kes on motiveeritud ,need ootavad ära ja saavad abi.”

Abilinnapea sõnas, et kodutute varjupaigad võtavad inimese, kes sinna pöördub vastu tingimusel, et ta ei ole tugevas joobes ning kui ilmad lähevad talvel külmaks, siis on pealinna öömajad lahti ka päeval.

Üha rohkem inimesi vajab sotsiaalteenuseid

Beškina sõnul kulub Tallinna eelarvest märkimisväärne osa sotsiaalsfäärile: “Sotsvaldkond on hästi lai ja tegevuskulud kasvavad igal aastal, sest üha rohkem inimesi vajab sotsiaalteenuseid, kui on vaja rohkem vahendeid mõnele teenusele, siis saab see teenust toetust.”

“Raskete ja sügavate puuetega inimestele saadi raha juurde – näiteks häirenupp vanematele inimestele on väga hea ennetav teenus, mis aitab inimest: kui ta on näiteks kodus kukkunud, siis saab ta operatiivset abi,” tõi ta välja.

Beškina ütles, et emade ja laste turvakodu on väga oluline, et abi saaksid kõige nõrgemad. Ja laste turvalisusest rääkides keskendutakse perega sarnaste tingimuste loomisele. Kas lastekodud on tänapäeval pigem nagu pered, kus elatakse pererühmas, kus on 6–8 last peres, korterites, milles käiv elu paistabki pealtnäha välja nagu tavalise suure pere elu.

“Meie suur huvi on see, et lapsed kasvaksid peredes, asenduskodu pakuvad sellised pered, kes otsustavad, et neil on vanemlikku hoolitsust vajavale lapsele südames kohta – selliseid peresid on meil Tallinnas kolmkümmend,” täpsustas abilinnapea.  

Paraku tuleb asenduspere võimalust pakkuvaid peresid juurde harva, sest võõrale lapsele kodu pakkumine on suur samm ja vastutus, möönis Beškina.

“Sotsiaalvaldkond on emotsionaalne valdkond, mida ei tohi juhtida emotsionaalselt – väga oluline on abivajaduse hindamine. Me peame vaatama kainelt, mis on inimese abivajadus ja perspektiiv ja tema võimed iseseisvaks eluks,” võttis ta teema kokku.