“Oleme näinud neid märke, et kevadel kehtestasime piirangud liiga hilja ja meil ei õnnestunud seda nakatumist kõige edukamalt piirata. Arvan, et olime liiga kaua ettevaatlikud. Võin ka eksida, sest kõiki vastuseid pole veel käes,” ütles Rootsi kriisijuhtimiskeskuse nõunik Svante Werger. 

“Saame aru, et Rootsis on kõige tihedam nakatumise näitaja terves Euroopas ja peame aktiivselt tegelema sellega, et meditsiiniteenuste ressursid oleksid olemas. Meil on olnud sellega probleeme, aga siiamaani on tervishoiusüsteem survega hakkama saanud,” lisas Werger.

Nõuniku sõnul on Rootsi kriisistrateegias olnud ja on ka edaspidi olulisel kohal mõju kergendamine inimestele ja äritegevusele ning drastilisi meetmeid kehtestada ei soovita. “Sellistel meetmetel on liiga palju negatiivset mõju. Kui inimesed peavad liiga kaua kodudes viibima ja lapsed ei saa koolis käia, siis peaksime ettevaatlikumalt kogu Euroopas suhtuma psühholoogilistele negatiivsetele mõjudele ja nende ärahoidmisele,” ütles Werger.

Rootsis olid kevadel distantsõppel gümnaasiumi ja kõrghariduse tasandil, algkoolid ja põhikoolid on aga alati kontaktõpet jätkanud. Wergeri sõnul ei ole ka nüüd sügisel teise laine ajal riigiüleseid reegleid distantsõppeks. Kõrghariduses on otsustatud erinevaid õppevorme kombineerida, kuid suures ulatuses on see jäetud koolide enda otsustada.

Wergeri hinnangul on üks oluline eesmärk inimeste muretsemist vähendada ja kontrolli all hoida küllaltki suure küsimärgiga, sest kui kriisikommunikatsioonis ja üldises inimeste teavitamises on selline eesmärk, siis võib see piirata ka seda informatsiooni, mida edastatakse üldsusele ja mida mitte. “Siin võib kergesti üle mängida ja meie valitsuse poolt saab öelda, et oleme liiga palju üle piiri läinud. Arvan, et peaksime piirduma sellega, et õiget informatsiooni õigel ajal edastada,” tõdes Werger.

Üldiselt võtavad inimesed Rootsis kriisi tõsiselt, kuid on märke, et noored inimesed, eriti alla 20-aastased ei võta olukorda nii tõsiselt kui vanem generatsioon. “Loodame aga, et inimeste hoiakud muutuvad paremaks, sest tuleb öelda, et suurem enamus meie elanikkonnast võtab seda tõsiselt,” lisas Werger.

Rootsi edasine suurim väljakutse on Wergeri sõnul avaliku ja erasektori koostöö tõhustamine.

Soome: meie eelis on riigi suurus

Soome näitajad on hetkel oluliselt paremad kui Eestis. Küsimusele, mis on nende saladus vastas Soome kriisijuhtimiskeskuse direktor Kirsi Henriksson, et neil on riigis lihtsalt rohkem ruumi. “Arvan, et geograafia ja ruumilisus on ikkagi olulised, sest piirid ja transporditegevus piiridel on väga tähtsad ja kui need on kaugemal, siis on lihtsam. Arvan, et meie valitsus tegi päris targa otsuse, et nad ei sulgenud Helsingi ümbruskonna transporti täielikult,” ütles Henriksson.

Nüüd on aga olukord teine kui kevadel ja Henrikssoni sõnul peaks ehk Helsingi piirkonna siiski isoleerima. “See on loomulikult kõige raskem asi praegu ja see ei tähenda, et see vähendaks meie edumomenti. Arvan, et see on pigem tõdemus näha kui ohtlik see viirus on ja peame kõikideks olukordadeks valmis olema,” tõdes ta.

“Isegi kui vaktsineerimine on juba ukse taga siis peame ikkagi hoolima väga tõsiselt oma lähedaste eest ja järgima piiranguid ja minu arvates see on ikkagi üks osa meie eduloost,” ütles ta.

Läti: peaminister teeb igal õhtul ettekandeid

Läti, nagu teisedki riigid peab samamoodi hakkama saama valeinformatsiooni jagajatega ning hirmutunne ja selgusetusega. Läti siseministeeriumi kantsler Dimitrijs Trofimovsi sõnul annab Läti peaminister igal õhtul kell 19 ülevaate sellest, milline on olukord riigis ning kuidas saadakse hakkama erinevate teenuste ja majandussektoriga.

“Meie roll on vähendada covid-19 pandeemia kahjulikke tagajärgi ja kaitsta nii politseijõudusid kui perekondi. Meie põhiliseks soovituseks, mille oleme saanud Läti Teaduste akadeemia poolt on strateegilised lühiteavitused. Kõik teavitused saavad olla ainult faktipõhised. See on ainuke võimalus õigesti käituda ja otsuseid langetada selles konkreetses olukorras,” ütles Trofimovs.

Hetkel on Lätis teine eriolukord, mis algas 6. novembril ja mida pikendati 11. jaanuarini. Trofimovsi sõnul põhinevad valitsuse otsused ekspertide arvamusele, kuid loomulikult ollakse surve all, kuidas mõjutada inimesi käituma vastavalt eriolukorra reeglitele. Füüsilist isikut on võimalik karistada kuni 2000 eurose trahvimääraga ning juriidilise isiku puhul on maksimumiks 5000 eurot. “Kui tuvastatakse, et tegu on tahtliku reeglite rikkumisega, siis sellele järgneb karistus. Kõigepealt tegeleme ennetuse ja hoiatusega. Vähem karistust annab võimaluse, et ühiskondlik tervis ja majandus paraneb,” lisas kantsler.

Trofimovsi sõnul on kolme balti riigi koostöö poliitiliselt väga oluline ning kokkuleppe saavutamine ei olnud alguses lihtne, sest epidemioloogilised andmed erinesid riigiti olulisel määral. “Alati on meie ühises ajaloos olnud oluline koostöö ja on jätkuvalt. Oleme nautinud vabadust, mida Schengeni reeglid on meile võimaldanud. Riigikontrollid on migratsioonikriisi tõttu aeg-ajalt taastatud ja ka käesoleval ajal on kerkinud esile vajadus piire kontrollida. Seega oli poliitiline kokkulepe väga oluline, et niisugune Balti mull luua,” ütles ta.

“Arvan, et äärmiselt oluline on hoida ühte liini ja ühesuguseid väärtusi, hoolimata mistahes erinevustest poliitilistes vaadetes,” lisas Trofimovs.

Tunnustatud Venemaa demograaf Sputnik V vaktsiini ei kasutaks

Tunnustatud Venemaa demograaf ja rahvastikuekspert Alexey Raksha ütles, et ta ta on töötanud rohkem kui kuus aastat ametliku Venemaa statistikaga. “Mind vallandati, sest ma kritiseerisin ametlikke andmeid koroonaviiruse kohta oma veebileheküljel,’’ lausus ta.

Surma korral peavad kadunukese lähedased surmatunnistusega minema lahkumist registreerima meie jaoks sarnasesse ametkonda, kui on Perekonnaseisuamet. Perekonnaseisuameti töötaja sisestab surmatunnistusel oleva info andmebaasi.

Kui enne koroonaviirust avaldati Vene Föderatsioonis sündide ja surmade statistikat igakuiselt, siis nüüd jagatakse informatsiooni 30 päevase viitega võrreldes tavapärasega. Paljud Venemaa perekonnaseisuametid ei väljastagi koroonaviiruse algusest alates surmade arvu. Nimetatud piirkondade, mis infot välja ei andnud, hulgas on väga suuri linnu ja haldusüksuseid. Nende hulgas näiteks Moskva linn, kus elab umbkaudu 13 miljonit inimest.

’’Vene Föderatsiooni ametlikul koroonastatistika leheküljel on kummalisel kombel piirkondi, kus surmade arv on täpselt sama pikki perioode. On haldusüksusi, kus on andmed ebarealistlikult kaks kuni kolm nädalat samad. Kuna seda on nii lihtne mõista, siis ei saa ma aru miks võimud ebausaldusväärsete andmete avalikustamist jätkavad,’’ sõnas Alexey Raksha.

Peale seda kui mina ning veel mitmed kritiseerisid Venemaa ametlikku koroonaviiruse statistika veebilehte, hakati püüdma anda veidi usaldusväärsemaid numbreid. Siiski on ametliku statistika ning tegeliku numbri vahe küllaltki suur.

Esinejale sai ettekande ajal ka küsimusi esitada. Alexey Rakshalt küsiti, mida ta arvab Venemaa koroonavaktsiini Sputnik V kohta.

Raksha tõdes, et ta ei ole sellel teemal pädev ekspert. ’’Ma ei ole meedik ja saan vaid oma isiklikku seisukohta väljendada. Ma tahaksin Venemaa vaktsiini kohta saada rohkem infot ja pean tõdema, et isiklikult ma seda vaktsiini ei kasutaks’’, märkis Alexey Raksha.

Sisekaitseakadeemias toimub 3.-4. detsembrini rahvusvahelise hübriidkonverentsi «Turvaliselt kriisis», kus oma ala tippeksperdid Eestist ja naaberriikidest pakkuvad parimaid õppetunde ja kogemusi siseturvalisusest, tervishoiust ja hariduse andmisest muutunud maailmas.

Sisekaitseakadeemia hübriidkonverents jätkub 4. detsembril, mil toimuvad erinevad töötoad, keskendudes tänases muutuvas maailmas riigi ning kodaniku suhtlusele, haridusele ja tsiviilmissioonidele.