"Kaks sektorit tulid tööpakkumiste arvu mõistes tervisekriisist läbi ilma languseta, isegi kasvava tööjõunõudlusega – need olid tervishoid ja haridus," ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles, et tööturu vaatevinklist tundub IT hetkel küll peaaegu kindla peale minekuna.

29. novembri seisuga oli Tallinnas arvel 17 806 töötut inimest, samas on Tallinnas ja Harjumaal praegu u 1100 vaba töökohta. Miks siis ikkagi neile töökohtadele sobivaid töötajaid ei leita?

Töötukassa kodulehe statistika järgi vajati selles piirkonnas oktoobri lõpu seisuga 18 juhti, 94 tipptöötajat, 113 tehnikut või keskastme juhti ning 35 kontoritöötajat ja klienditeenindajat. 235 vakantset töökohta ootas teenindus- ja müügitöötajat, 287 tööpakkumist oli oskus- ja käsitöölistele; seadmeoperaatorit vajati 138 tööpostile ja lihttöölistele 206 vaba töökohta.

Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel kommenteeris, et töö leidmine on vastastikune protsess. “Tööotsijatele tundub alati, et neile sobivat tööd ei ole ning tööandjale, et sobivaid töötajaid ei ole. Töötukassa saab omalt aidata tööd otsivatel inimestel leida neile sobiv töö, et nad jääks ka sellele töökohale pikemalt püsima,” ütles ta.

“Põhjuseid, miks töökohale kandideerijaid ei ole, võib olla väga erinevaid – alates palgast, lõpetades töö iseloomuga. Tööandjatel aitab töötukassa leida inimesi, kes on selles sektoris, kus tööandja tööd pakub, avaldanud valmisolekut tööd teha. Tööandja saab siis ka inimeste kontaktid, et nendega otse ühendust võtta ja uurida valmisolekut töökohale asuda,” selgitas ta.

Igale tööle leidub lõpuks tegija

Koppel lisas, et hetkel on tööd otsivaid inimesi rohkem kui varasematel aastatel, mis omakorda tähendab, et tööandjail on paremad võimalused omale töötajaid leida.

“Iga kuu lisandub töötukassa töövahendusportaali umbes 4000 uut tööpakkumist. Ei saa öelda, et need on ühed ja samad töökohad. Kindlasti on valdkondi, kus tööpakkumisi on alati rohkem, aga kindlasti ei saa öelda, et on töökohti, mis on aastaid täitmata. Kui on selline olukord, siis on ilmselt probleem kuskil sügavamal – kas on tegemist väga erilise tööga või on muid raskendavad asju,” selgitas ta.

“Üldiselt võib siiski öelda, et igale tööle on tegija ja iga inimene leiab omale ka töö, aga mõnel juhul võtab see rohkem aega,” sõnas ta.

Tööjõupuudus pole kuhugi kadunud

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ütles Tallinna tööturu olukorda kommenteerides, et 2020. aasta kevadel alanud tervisekriis on mõjutanud Eesti tööturgu väga ebaühtlaselt, mille tulemusel on ühest küljest näha kasvanud tööpuudust, kuid samal ajal leiavad tööandjad, et ka tööjõupuudus ei ole tööturult kuhugi kadunud.

“Tervisekriisi tõttu langes enim nõudlus teenindus- ja abitöötajate järele ning seda suuresti just turismisektoris, kuid ka kaubanduse ja toitlustusega seotud ametikohtadel. Kaubanduskeskuste sulgemine kriisi alguses avaldas omakorda mõju ka mitmele teisele valdkonnale – näiteks kadus ajutiselt nõudlus turvatöötajate järele,” tõi ta välja.

Auväärt ütles, et tervisekriisi algus mõjutas kõige rohkem just teenindusega seotud töökohti, mistõttu kasvas sealt ka enim aktiivselt tööd otsivate inimeste arv ning konkurents ühe teenindussektori ametikoha nimel kolmekordistus.

“Kuna teenindusega seotud ametikohtadel töötab Eestis palju noori ja alles tööturule sisenevaid inimesi (pisut vähem kui pooled kuni 24-aastastest noortest töötavad teenindusega seotud ametitel või lihttöölistena), siis tunnetasid just nemad ka suurel määral tööotsingutel kriisi negatiivset mõju.

“Kaks sektorit tulid aga tööpakkumiste arvu mõistes tervisekriisist läbi ilma languseta, isegi kasvava tööjõunõudlusega – need olid tervishoid ja haridus. Ametirühmade lõikes pidasid ootamatutele muutustele selgelt paremini vastu spetsialistidele, juhtidele ja oskustöölistele suunatud tööpakkumised, mille arv ei langenud teiste ametirühmadega samas mahus,” sõnas Auväärt.

Kõige raskem tööd leida turisminduses

“Praegusel ajal on kõige keerulisem endiselt leida tööd turismisektoris, kus ei ole olnud veel näha märke tööjõunõudluse taastumisest, sest jätkuv tervisekriis ei ole veel võimaldanud alustada paljudel turismiga seotud tööandjatel oma värbamistegevust,” märkis Auväärt, et Tallinnas on just turismisektor väga kõvasti pihta saanud.

“Novembrikuu alguseks oli aga tööpakkumiste arv praktiliselt taastunud näiteks tööstuses ja tootmises, infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni-, ehituse- ja kinnisvara-, mehaanika- ja tehnika- ning ka turundusvaldkonnas,” kommenteeris tööportaali turundusjuht.

Ta lisas, et ka teenindusvaldkonna tööpakkumised on kiirelt kasvanud, moodustades tänu suuremale tööjõuliikuvusele pisut rohkem kui 40% kõikidest pakutavatest ametikohtadest Tallinnas.

Kuigi arvud näitavad järjest suurenevat töötute arvu Tallinnas – koroonaeelse ajaga võrreldes on töötute arv pealinnas kasvanud 7000 inimese võrra, näevad pea pooled tööandjad lähikuudel siiski võimalust värvata lisatööjõudu. “Enim on personaliotsingutele avatud riigiasutused, töötleva tööstuse ja IKT-sektori tööandjad,” ütles ta.

Eesti Euroopa mõistes hea tööturuga riik

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles, et III kvartalis oli Eesti tööhõive määr 66,3% ja töötus 7,7%, mis on eelmise aastaga võrreldes oluline tagasiminek: 2019. aasta III kvartalis oli tööhõive 69% ja töötus alla 4%.

“Vaatamata tööturunäitajate halvenemisele kuulub Eesti endiselt Euroopa mõistes väga heas seisus oleva tööturuga riikide hulka. 2020. aasta II kvartalis oli 15-74-aastaste inimeste tööhõive Eestist kõrgem ainult Hollandis ja Rootsis,” kommenteeris Nestor. 

Nestor ütles, et aastaga kadus majutuse ja toitlustuse alal ligi neljandik töökohtadest. “Statistikaameti andmetel töötas 2019. aasta III kvartalis sel alal 29 000 inimest, ent aasta hiljem 22 000 ehk neljandiku võrra vähem,” tõi ta välja vastavad numbrid. 

“Kõvasti on pihta saanud ka meelelahutussektor, kus töötajate arv on aastaga vähenenud rohkem kui 4000 inimese võrra,” ütles ta.

2% rohkem uusi ettevõtteid kui mullu

Nestor ütles, et kriis on uute ettevõtete registreerimist kindlasti pidurdanud, kuid sellele vaatamata on tänavu 10 kuu jooksul registreeritud uusi ettevõtteid 2% rohkem kui mullu.

“Nagu elu näitab, siis sõltub ettevõtluses edu saavutamine mitte valitud sektorist, vaid ikka äriideest ja initsiatiivikusest see ka ellu viia. Tööturu vaatevinklist tundub IT hetkel küll peaaegu kindla peale minekuna, kuna selles sektoris pole ka majanduskriis suutnud põuda töötajate järele leevendada,” ütles ta, et hea IT-spetsialist tööta ei jää.

“Kas koroonakriis nüüd pikaajalises plaanis otseselt uusi võimalusi loob, on vaieldav, kuid kindlasti andis see hoogu juurde protsessidele, mis olid niigi toimumas. Inimesed eelistavad aina enam teha oma ostuotsuseid arvuti- või telefoniekraani tagant ja paratamatult suurendab see konkurentsi ning sunnib tegema investeeringuid,” ütles ta, et e-kaubandus areneb jõudsalt edasi.

Pensionireform soosib tarbimist

Ta lisas, et käimasolev pensionireform soosib tõenäoliselt ka inimeste tarbimist. “Kuigi täna on ebaselge, kui suur osa pensionisäästudest otse kaubandusvõrku rändab, siis II samba suure mahu tõttu piisab ka suhteliselt väikesest osakaalust, et see panus oleks märgatav.”

Palga- ja palgakasvu teemal peatudes selgitas ta, Eesti üleüldist palgakasvu on viimastel aastatel soosinud väga kitsad olud tööturul, mis tähendas, et töötaja leidmiseks tuli ta sageli lihtsalt konkurendilt üle osta.

“Et piirangute ja olematu turismi tõttu on teenindussektoris nõudlus töötajate järele vähenenud, siis on kadunud ka peamine palgakasvu vedanud tegur. Teisalt jääb surve palkadele alles seal, kus majanduskonjunktuur pole kuigivõrd muutunud. Kui eelmistel aastatel on madalamad palgad kasvanud kõrgematest ehk pisut kiiremini, siis praegusel ajal võib pigem oodata kiiremat palgakasvu just kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistide seas,” märkis ta, et head spetsialisti hinnatakse ikka just parema palgaga.