“On arusaadav, et maskide puhul on erinevad arusaamad, nii on ka arstide ja teadlaste roll näidata teaduspõhiselt, kas neist on kasu või ei ole. Peame rääkima asjadest tõenduspõhiselt ja maskist kui ühest kolmest abinõust,” ütles TalTechi rektor Tiit Land.

Land ei usu, et käime ka viie aasta pärast maskides. “Usun, et viie aasta pärast on elu suhteliselt samasugune kui oli aasta tagasi,” sõnas ta.

Landi sõnul on ülikoolid olukorraga päris hästi toime tulnud ning enamus tudengeid kannavad maske, kõik ei tunneta aga vastutust ühtemoodi. Kui kanda maski, aga mitte pesta käsi ja hõõruda musta käega silmi, siis võib ka maskikandja nakatuda.

“Me ei tohiks minna seda teed, et öelda, et mask kaitseb üksinda. Tuleb rääkida, et on vähemalt kolm erinevat võrdse tähendusega abinõud, milleks on distantsihoidmine, hügieeni jälgimine ja maski kandmine. Ka ventilatsioon on oluline,” lisas ta.

Rektori sõnul on olnud juhtumeid, kus tudeng kirjutab õiguskantslerile küsimusega, kas maski kandmist saab nõuda ning vastus on olnud, et kohustust ei ole, aga oluline on eelkõige vastutusele rõhumine.

„See tähendab, et kui ruumis on üks inimene, kes on ilma maskita, aga teised ruumis viibijad tahaksid oma vanavanemaid külastada, siis nad peavad saama end turvaliselt tunda,“ lausus ta.

Landi sõnul on olnud paar juhtumit, kus on küsitud, mida teha olukorras, kus loengusse tuleb ilma maskita tudeng. „Õppejõul ei ole õigust teda välja visata, kuid õigus on loeng ära jätta,“ lausus ta.

Hõbemägi: üksikisiku vabaduse piirid on ühiskonnas läbi vaidlemata

Ajakirjanik Priit Hõbemäe hinnangul on ühiskond üldjoontes kriisiga hakkama saanud, sest ei saaks öelda, et oleks paanikat ja inimesed jookseksid hullunult tänaval ringi, aga kindlasti oleks võimalik ka veel paremini hakkama saada.

“Demokraatlikus ühiskonnas kerkivad üles paljud küsimused ja taolised olukorrad nagu nägime möödunud reedel(protest maskide kandmise vastu), et kas osadel inimestel on õigus teha midagi taolist, mis nakatumise taset ühiskonnas tõstab lihtsalt selle tõttu, et igaüks neist arvab, et maske pole vaja kanda ja mõni arvab koguni, et viirust pole olemas?” küsis Hõbemägi.

Hõbemäe sõnul ei ole me veel valmis küsimuseks, kuidas vabas ühiskonnas selliste vabade inimestega hakkama saada. “Teoreetilisel tasandil kindlasti, aga kui tuleb keegi, kes köhib paremale ja vasakule ja ütleb, et olen vaba mees vabal maal, mida me siis peale hakkame? Need on keerulised küsimused,” tõdes ta.

Hõbemäe sõnul näitab Saaremaal toimunud 250 inimesega erapidu, et küsimused selle kohta, kui kaugele võib üksikisik oma vabaduste realiseerimisel minna, ilma teisi inimesi ohtu seadmata, on ühiskonnas veel läbi arutamata ja vaidlemata.

Ka endine riigi peaprokurör Lavly Perling on seda meelt, et suures pildis on ühiskond hakkama saanud, kuid sellist olukorda ei tohiks juhtuda, kus inimesed ei julge oma teistsugust arvamust välja öelda.

“Arvan, et teisele arvamusele peaks alati ruumi jätma, aga mulle on alati meeldinud mõelda, et vabadusega peab kaasnema vastutus. Isegi kui arvan teisiti, siis kuidas ikkagi saavutada see, et lugupidamisest või vastutustundest teiste inimeste suhtes olla ühiskondlikult elementaarselt viisakas ja tulla vastu teisele, et teine inimene end ühiskonnas hästi ja turvaliselt tunneks,” ütles Perling

Lavly Perling: inimlik suhtlus ei tohi ära kaduda

Lavly Perlingu sõnul saavad pandeemias n-ö pihta eelkõige inimloomus ning isolatsioon võib tuua kaasa reaktsiooni, et kui lõpuks kodust välja tullakse, siis kasvab agressiivsus ning see võib lõppeda tänavakuritegevusega.

Perlingu sõnul on oluline pidevalt tegeleda sellega, et inimesed ei sureks rohkem üksindusse kui koroonasse. “Kriis tekitab inimestes hirmu ja sunnib teda sulgema iseendasse ja kui tegemist on peale surutud isolatsiooniga, siis küsimus ei ole ainult kuritegevuses, vaid mis toimub inimesi peas ja mida ta tunneb,” lisas ta.

“Tuleb pakkuda platvorme, kus mingilgi moel inimkontakt säilib ning tugevamad ja avarama silmaringiga peavad aitama neid, kes on haavatavamad. See peaks olema elementaarne ühiskondlik kokkulepe kõikidel tasanditel. See on väga oluline, et inimlik suhtlus ei kaoks ära, sest see on üks asi, mis kriisis aitab,” tõdes ta.