“Pole saladus, et Eesti sooline palgalõhe on endiselt Euroopa Liidu kõrgeim, mullu 17,1%. Palgalõhe pole pelgalt naiste, vaid kogu ühiskonna probleem,” rõhutas võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta. “Eesti on kuskil siin, kus Soome oli kümme aastat tagasi. Asjad on läinud paremaks,” ütles Eesti Panga peaspetsialist Jaanika Meriküll.

Liisa Pakosta sõnul peaks võrdsete võimaluste tagamine tööturul töötaja soost sõltumata ning selleks vajalike paindlikumate töö- ja pereelu ühildamist võimaldavate lahenduste pakkumine saama kõigi tööandjate südameasjaks.

“Naiste parem ja vabam eneseteostus tööturul panustab meie kõigi heaolu arengusse,” lausus ta.

2020. aastal valmis statistikaameti ning sotsiaalkindlustusameti koostöös palga- ja pensionirakendus, mille abil saab kasulikku infot sooliste erinevuste kohta tööturul ning pensionieas. Tasuta rakendus jõuab kasutajateni detsembrikuu jooksul.

Sooline varalõhe Eestis 45%

Sooline varalõhe on Eestis 45%. “See tuleneb kõige jõukamate inimeste lõhest, aga ikkagi see tähendab seda, et peame julgustama ja julgust võtma ettevõtluse alustamise osas eriti naiste hulgas ja eriti inseneritöö ja infotehnoloogia valdkonnas. Eriti noorte puhul, et ka noored, kus varalõhe on protsentuaalselt suuremgi, hakkaksid investeerima aktsiatesse ning õpiksid investeerimise aluspõhimõtteid,” rõhutas Pakosta.

Pakosta sõnul hoiavad naised sääste peamiselt pangahoiuste taolistes madala riskiga hoiustes ning tasub mõelda, mida selle olukorra muutmiseks oleks mõistlik ja vajalik teha. Samuti on lisaks ettevõtetele Pakosta sõnul ka riigil suur roll.

“Riik propageerib ameti vahetamist, kuid näeme, et naiste puhul on töö katkestamine seotud töö- ja pereelu ühildamisega ning ametite vahetamine toob kaasa palkade vähenemise ja suurendab seeläbi palgalõhet,” lisas ta.

Palgalõhe on Eestis vähenenud visalt

Sooline palgalõhe oli Eestis suurim nõukogude ajal, mil see oli lausa 41%. ENSV palgalõhe oli teadaolevalt suurim kommunistlikus Euroopas. Neljandik sellest oli selgitatav erinevustega hariduses, ametis ning sektoris.

Eesti Panga peaspetsialisti Jaanika Merikülli sõnul leitakse, et naised võitsid üleminekust turumajandusele postkommunistlikes riikides. Sooline palgalõhe alanes enamikes kommunistliku bloki riikides, väljaarvatud Venemaal ja Ukrainas, kus lõhe suurenes. Naised võitsid, sest hariduse tasuvus kasvas ning majandus liikus teenuste sektorite suunas, kus on põhiliselt hõivatud naised. Seetõttu ei olnud ka töötuks jäämise risk nii suur.

Palgalõhe on Eestis küll visalt vähenenud, kuid Eurostati järgi on palgalõhe endiselt piirkonna suurim. Palgalõhe langus on seotud üldise palkade ebavõrdsuse langusega, sellesse on panustanud ka alampalkade tõus.

Soorollid on olulised, kuid nende otsene seos palgalõhega on nõrk. Soorollid on olnud Eestis ajaga palju muutuvad. “Eesti on kuskil siin, kus Soome oli kümme aastat tagasi. Asjad on läinud paremaks,” ütles Meriküll.

Innovaatilisse ettevõttesse tööle siirdumisest naised palju ei võida

Tartu ülikooli teadlased Jaan Masso ja Priit Vahter uurisid kui palju mõjutavad meeste ja naiste palku tehnoloogilised ja organisatsioonilised uuendused ettevõtetes. Selgus, et innovatsioon Eesti ettevõtetes seostub suurema meeste-naiste palgalõhega. See tähendab, et kui mehed liiguvad tööle innovaatilisse ettevõttesse, siis nad võidavad palgas oluliselt rohkem kui naised(+7,1% kuni 16% palgalisa meeste puhul. )

Innovatsiooni palgalõhet tõstev efekt on teiste ametialadega võrreldes enamasti suurem juhtivatel kohtadel. Automatiseerimine tõstab nii meeste kui naiste palku, aga meestel rohkem kui naistel.

Tegureid, mis võivad viia suurem palgalõheni innovaatilisemates ettevõtetes võrreldes ülejäänutega on palju Vahteri sõnul palju.

“Kaasaegsetel tehnoloogilistel muutustel võib olla soolist ebavõrdsust tööturul suurendav efekt, näiteks tootmise automatiseerimine ja robotiseerimine tõstavad mitterutiinse töö suhtelist väärtust tööturul ja IMF-i uurimustöö näitab naiste puhul rutiinsemate tööülesannete keskmiselt suuremat osakaalu võrreldes meestega,” ütles Vahter.

Uuringute järgi on mõjutavaks teguriks ka naiste keskmiselt kõrgem riskikartlikkus võrreldes meestega, see tähendab, et eelistatakse stabiilsemat ja vähem konkureerivat töökeskkonda. Naised kipuvad olema ka kehvemad läbirääkijad palga osas.

Samuti on kasumlikumad ettevõtted tööturul tugeva turujõuga ja saavad töötajaid rohkem valida, mistõttu võib tekkida nö maitse-põhine diskrimineerimine.