Koer võib haigestuda, kui ta läheb nakatunud loomaga purelema, püherdab hukkunud looma korjusel või kui ta kausid on õues ning rebane käib sealt söömas.

Tallinna lähiümbruses levib metsloomade seas koerte katk, seetõttu palub linna keskkonna- ja kommunaalamet loomaomanikel jälgida, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Koerte katk on väga ohtlik nakkuslik viirushaigus, mis ohustab kõiki koeri ja teisi koerlasi, näiteks rebaseid ja kährikuid, olenemata nende east, eriti ohtlik on viirus kutsikatele. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud. Vaktsineerimata, nõrga immuunsusega koertele, sealhulgas kutsikatele, võib viirus lõppeda surmaga. Nakkus kandub edasi haige loomaga kokku puutudes, aga ka saastunud pindade, esemete, riiete ja sööda kaudu.

“Koerte osas pole Tallinnas nakatumisi või surmasid teada, aga näiteks rebasekorjustest, mis jõuavad Tallinna varjupaika või jäägriabisse, on väga suur osa nakatunud,” selgitas keskkonna- ja kommunaalameti peaspetsialist Hellika Landsmann. “Haigus nakkub näiteks sülje kaudu, kui loomad omavahel purelevad. Ka see on oht, kui mõnele koerale meeldib loomakorjuse peal püherdada. Kui korjust liigutanud inimene ei desinfitseeri ennast hiljem korralikult, võib ta nakkuse ka oma koerale edasi anda. Lisaks on võimalus, et kui koera söögi- ja joogikausid on õues, rebane neile ligi pääseb ja sealt sööb, saab ka koer selle nakkuse. Kui haigus on juba meil linnas liikuvatel metsloomadel, siis on tahes-tahtmata võimalus, et see jõuab ka koduloomadele ligi.”

Jälgi tervisepassi!

Koerte katku sümptomid on viirushaigusele omased. “Kõrge palavik, isutus, silmadest tuleb eritist, kõht on lahti,” loetles Tatari Loomakliiniku loomaarst Andrus Joost. Sellised nähud kestavad paar päeva, seejärel näib, et tõbi hakkab taanduma, kuid tegelikult tekib hoopis katku ägedam vorm, mis võib lõppeda surmaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem.

Varjupaigas ei ole õnneks praegu ühtegi nakatunud koera. Sellele aitab kindlasti kaasa asjaolu, et kõik varjupaika saabuvad koerad vaktsineeritakse kohe. Kuna vaktsineeritud loom põeb selle haiguse läbi oluliselt kergemini või ei nakatu üldse, on kõigi koerte õigeaegne vaktsineerimine Landsmanni sõnul esmatähtis.

Sama kinnitas loomaarst Tiina Toomet. “Kui koerad on vaktsineeritud, siis meil ei ole vaja katku pärast muretseda,” nentis Toomet, kelle sõnul peaksid kõik loomaomanikud vaatama üle koera vaktsineerimispassi või küsima oma loomaarstilt, kas vaktsineerimised on ikka õigel ajal tehtud. See aitaks haiguse võimaliku  leviku täielikult kontrolli all hoida.

Koertele tehtavates kompleksvaktsiinides on katkuvastane osa sees. Oluline on, et kutsikas saab esimesel eluaastal kaks korda vaktsineeritud. Hilisem vaktsineerimine toimub vastavalt kavale.

Omanikud õnneks hoolikamad

Veterinaar- ja toiduameti Põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup kinnitas, et Tallinnas neljajalgsete katk veel õnneks kanda kinnitanud pole, kuid ülimalt tähelepanelikud ja hoolsad peaksid olema naabervaldade elanikud. “Kui rebane on rünnanud kodulooma või inimest, siis kindlasti reageerime ise, aga kui lihtsalt leitakse looduses surnud või surev rebane, siis me ametnikena kohale ei lähe,” lausus ta. “Kui on olnud kontaktid koduloomadega või näiteks rebane kedagi rünnanud, siis juba puhtalt marutaudi välistamiseks testitakse neid loomi esmajärjekorras.”

Koerte surmajuhtumeid viimasel ajal teadaolevalt õnneks esinenud ei ole, selle peamiseks põhjuseks peab Kaup tõsiasja, et tänu edukale info jagamisele on inimesed kohusetundlikumalt oma neljajalgseid sõpru vaktsineerima hakanud. “See ongi põhisõnum, et me saame oma koeri kaitsta selle haiguse eest,” nentis Kaup. “Koerapidajad on seni tublid olnud, et on oma loomi  vaktsineerinud, sest metsas me ju rebast aidata ei saa.”

Toometi sõnul on praegu liikvel ka palju kennelköha, mis võib nõrgema immuunsusega koeral põhjustada kopsupõletikku jm tüsistusi. Haigusega kaasneb kas tugev haukuv köha või mõnel juhul ka aevastamine. Kennelköha kõigi tekitajate vastu koeri paraku vaktsineerida ei saa, ent iga-aastase vaktsiini abiga on võimalik valdav osa ohuallikatest elimineerida.

Praegu on Tallinnas kiibistatud 34 618 koera, tegelikult võib neid siin elada üle 50 000.

Mida lemmiku tervise hoidmiseks teha?

• Vaktsineeri lemmiklooma regulaarselt.
• Väldi lemmiklooma kokkupuudet metsloomadega.
• Kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313.
• Haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.
• Loomaarsti nõuandeliin 900 0122 ja kiirabi 15222.