Eesti ettevõtted suhtuvad väiksemasse saastamisse ja energia kokkuhoidu üsna loiult.
Euroopa investeerimispanga uuringu järgi tegutseb vaid 9% Eesti ettevõtete juures keegi, kelle kohustuste hulka kuulub vähema saastamise ja suurema energiakokkuhoiu võimaluste väljapakkumine. Kui Eestis mõtleb vähemale energiakasutusele ja saastamisele keskeltläbi 10% ettevõtetest, siis EL-is tehakse seda keskmiselt kordades rohkem. Näiteks süsiniku ja energiakasutuse eesmärgid on paigas 41% Euroopa ettevõtetest.
Tõenäoliselt on üks tõhusamaid võimalusi panna inimesed ise kõige otsesemalt keskkonnasäästust huvituma. Näiteks Soomes makstakse vana auto või vraki toomise eest romulasse kuni 2000 eurot preemiat, kui uueks sõidukiks soetatakse elektriauto, gaasiauto, hübriid, elektrijalgratas. Päris iga vraki eest toetust ei saa: sõiduk peab olema enne utiliseerimist korras paberitega, s.t liikluses osalenud.
Tõsi, toetus ise on astmeline ja maksimaalne määr ehk 2000 eurot makstakse välja näiteks 50 000-eurose Tesla soetamisel. Loomulikult on Soome ühiskond Eestist märksa rikkam. Kuid meie oludes võiks riiklikult toetada laiemalt vanade autode vahetamist keskkonnasäästlike ja väikse mootoriga hübriidide või väikeautode vastu.