Meedias on lugematu arv kordi hoiatatud sotsiaalvõrgustikes levivate petuskeemide eest. Mõistagi nende enda tahte vastaselt on neid reklaamima pandud ka mitmed Eesti kuulsused, kelle pilte on kasutatud.
Ometi leidub ikka veel lihtsameelseid, kes võrku langevad. Kui enamikku paneb järjekordne e-kiri eksootilisest riigist kohe-kohe sülle langeva päranduse kohta haigutama – nõnda nagu teisedki kiirrikastumise reklaamid –, on mõned siiski nõus riskima. Politsei teatel leidis 68-aastane naine Facebookist reklaami investeerimisvõimaluste kohta ja jättis sinna enda kontaktid.
Pärast seda oli talle helistanud vene keelt kõnelev mees ning pakkunud raha teenimiseks võimalust kaubelda internetis bitcoinidega maakleri vahendusel. Edasi läks nagu minema pidigi. Lubatud kasumi nimel võimaldas naine kaugjuurdepääsu enda arvutile AnyDesk programmi vahendusel, avas krüptorahakoti ning tegi tuvastamata isiku kaasabil ülekanded väidetavatele krüptoraha vahendusfirmade kontodele.
Loomulikult kadus 90 563 eurot nagu mutiauku ja globaalsete petu-skeemide valguses vaevalt et ohver oma raha kunagi näeb. Üks järeldus, et Eesti jõustruktuurid võiksid FB-st osta reklaami alustel teavituskampaania, kus inimesi ohtude eest hoiatataks. Teisalt on hämmastav, et sotsiaalmeedia gigandid ise lasevad sellisel pettusel rahumeeli toimuda, samas kui postitusi ju modereeritakse ning patustanute kontosid ajutiselt suletakse. Seda on põhjendatud asjaoluga, et reklaamiraha on magus, reklaamitagu siis mida iganes.