„Tulemas on riigi ajaloo suurim ja keerukaim vaktsineerimiskampaania, aga see ei tähenda veel, et pandeemia lõpp oleks näha: see on maraton, mitte sprint!“ ütles Inglismaa Riikliku Tervishoiuteenistuse (NHS) direktor Stephen Powis, hoiatades ühtlasi vaktsineerimiskampaania võimalike logistiliste takistuste eest.

Suurbritannia haiglatesse on hakanud saabuma koroonavaktsiini esimesed partiid ja tehakse viimaseid ettevalmistusi teisipäeval algavaks vaktsineerimiseks. Inglismaa Riikliku Tervishoiuteenistuse (NHS) direktor Stephen Powis ütles, et Inglismaa teeb koroona vastu võitlemisel ajalugu.

Vaktsiini on keeruline hooldekodudesse toimetada

Pfizer / BioNTech vaktsiini tuleb hoida sügavkülmutatud pakendites, mis sisaldavad 975 annust miinus 70 ° C juures ja mida ei saa hõlpsasti jagada väikesteks partiideks, et viia üksikutesse hooldekodudesse, mille elanikud on määratud vaktsiini saama esmajärjekorras. Vaktsiini saab ühest kohast teise viia ainult neli korda ja see säilib külmiku temperatuuril vaid viis päeva.

Eelmisel nädalal muust maailmast enne vaktsiinile ajutise erakorralise loa andnud ravimite ja tervishoiutoodete kasutamist reguleeriva ameti MHRA tegevjuht June Raine ütles, et amet kiitis nüüd heaks ka pakendite jagamise meetodi, kuid seda tuleb teha väga hoolikalt, et ükski vaktsiin ei läheks raisku.

„Oleme heaks kiitnud meetodi, kuidas vaktsiini saab väikestesse pakenditesse panna, kuid ilmselgelt kehtivad kindlad juhiseid selle kohta, kui seda täpselt teha,“ ütles ta BBC-le. „Meie eesmärk on tagada, et vaktsiin jõuaks hooldekodude elanikeni võimalikult ohutult ja töötame koos NHS-iga selle nimel, et vaktsineerimine toimiks turvaliselt.“

Vaktsineeritakse ambulatoorsele ravile kutsutud eakad ja tervishoiutöötajad

Esimesed süstid tehakse 50 haiglapunktis Inglismaal, Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal üle 80-aastastele inimestele, kellest mõned võivad olla ka hooldekodu elanikud, kes saavad reisida. NHS-i töötajad valmistasid sel nädalavahetusel ette immuniseerimiskliinikuid ja koostasid nimekirju, keda tuleks kõige esimesena vaktsineerida.

Üle 80-aastased inimesed, kellel on sel nädalal juba ette nähtud ambulatoorne haiglaravi, kutsutakse selle ajal ka vaktsineerimisele, samamoodi ka need eakad patsiendid, kes pärast haiglaravi välja kirjutatakse. Hooldekodude töötajad saavad broneerida oma asutustele aja vaktsineerimiseks.

Ühtlasi vaktsineeritakse ka kõik kõrge riskiga tervishoiutöötajad ning kõigile vaktsiini saanutele määratakse aeg teise annuse saamiseks kolme nädala jooksul.

Perearstide vastuvõtud on praegu veel ooterežiimil, et pakkuda vaktsineerimist alates järgmise nädala algusest – perearstid alustavad väikese arvu patsientidega ja vaktsineeritavate arvu suurendatakse järk-järgult. Massvaktsineerimise keskused suurtes kohtades, näiteks jalgpallistaadionitel, avatakse alles siis, kui tekib vaktsiinivaru sellest või järgmisest vaktsiinipartiist järgmisel aastal.

„Eelolev nädal on ajalooline hetk, kui alustame vaktsineerimist Covid-19 vastu. Seame esikohale kõige kõrgema riskiga ning üle 80-aastased inimesed ning hooldekodude töötajad ja NHS-i töötajad vaktsineeritakse esimeste hulgas,“ sõnas ta, et tehakse kõik endast olenev, et ka hooldekodude elanike vaktsineerimine sujuks võimalikult ladusalt ja kiiresti.

Sel aastal jõuab jaotuspunktidesse 4 miljonit vaktsiiniannust

Raine ütles, et eluliselt tähtis on see, et inimesed mõistaksid vaktsiini ohutust, et lasta end vaktsineerida: „Ei tohiks olla mingit kahtlust, et see on väga ohutu ja väga tõhus vaktsiin,“ ütles ta.
Kogu ülejäänud maailm jälgib Ühendkuningriigi edusamme vaktsineerimisprogrammi käivitamisel suure tähelepanuga, mujal Euroopas ja USA-s on kõlanud ka kriitikat MHRA vaktsiini heakskiitmise kiiruse kohta.
Raine kaitses kiiret otsust. „Tahaksin rõhutada, et on täidetud kõrgeimad kontrolli-, ohutus-, tõhusus- ja kvaliteedistandardid ning rahvusvahelised standardid, millega on tagatud kogu protsessi usaldusväärsus,“ sõnas ta.

„Meie ravimiameti inimravimite komitee on põhjalikult uurinud kõiki andmeid, seega ei tohiks olla mingit kahtlust, et see on väga ohutu ja tõhus vaktsiin. See aitab meil olukorda paremuse suunas pöörata. Koroonapandeemia on muutnud meie kõigi elu ja meie organisatsioon nagu ka kõik teised annab sada protsenti selleks, et see kohutav haigus alistada,“ ütles Raine.

Suurbritannia on ostnud 40 miljonit annust Pfizeri vaktsiini, millest piisab 20 miljonile inimesele, kuid suurem osa sellest jõuab kohale alles järgmisel aastal – enne aasta lõppu on oodata 4 miljonit annust.
„On oluline, et inimesed ootaksid, et terviseamet võtaks vaktsineerimiseks nendega ühendust. Kõik haiglad ja kohalikud ravikeskused on läbi viinud range ja laiaulatusliku õppuse, et tuvastada ja võtta ühendust nende inimestega, keda vaktsineeritakse esimeses järjekorras. See aitab tagada kogu protsessi võimalikult sujuva kulgemise, ”ütles Raine.

Suurbritannias registreeriti pühapäeval 17 272 uut Covid-19 juhtumit (päev varem, laupäeval 15 539) ning teatati 231 surmast, mis teeb kokku 61 245 surmajuhtumit.

Eesti soetab esimeses etapis 300 000 doosi vaktsiini

Eesti valitsus andis 17. novembri istungil heakskiidu Eesti ühinemisele vaktsiinitootjaga Pfizer/BioNTech sõlmitava eelostulepinguga COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Eesti soetab Pfizer/BioNTech vaktsiini lepinguga meile ettenähtud maksimaalses mahus ehk 300 000-le inimesele, mis võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse.

„Pfizer/BioNTech vaktsiini puhul on kõige keerukam tootja nõutud madalate temperatuuride tagamine vaktsiini hoiustamisel ja transpordil. Arvestame nende nõuetega vaktsineerimise korralduse ettevalmistamisel,“ ütles minister Tanel Kiik.

Pfizer plaanib järgmise aasta lõpuks toota 1,3 miljardit ühikut vaktsiini, iga inimene vajab kahte doosi. See võimaldab järgmise aastal vaktsineerida 650 miljonit inimest.

Maailmas elab ligi kaheksa miljardit inimest. Kuigi koroonaviiruse vaktsiine tuleb ilmselt veel juurde, siis kogu maailma populatsiooni vaktsineerimine võtab veel aega mitu aastat.