„Kui me räägime sellistest numbritest nagu tuhat nakkusohtlikku patsienti haiglas korraga, ei ole see tervishoius mitte kriis, vaid katastroof,“ märkis Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov.
Koroonaviiruse levik Tallinnas aina süveneb ning haiglad on plaanilist ravi katkestamas. Tallinna Panoraam uuris, kuidas suudavad kriisitingimustes vastu pidada Tallinna haiglad.
Tallinnas ja Harjumaal tõuseb igal nädalal koroonaviirusse nakatunute arv jõudsalt. Nakatunuid on tuvastatud kokku üle 7500. Üle Eesti viibib selle viirusega praegu haiglaravil 255 inimest. Mustemate prognooside järgi võib jõulude ja aastavahetuse ajal koroonaviirusega haiglas olla korraga kuni tuhat inimest.
Haiglas avatakse uusi COVID-19 osakondi
Täna ei ole Tallinna ega Eesti haiglad ei voodikohtade ega meditsiinipersonali poolest sugugi valmis vastu võtma nii palju nakkusohtlikke patsiente. Seega plaanivad Tallinna haiglad uuest nädalast avalda uusi COVID-19 osakondi. „
Oleme valmis alates 10. detsembrist avama veel ühe COVID-19 osakonna 19 voodikohaga, lisaks olemasolevale 28-le ning üheksa kolmanda astme voodikohta,“ sõnas Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse liige ja ravijuht Ene Halling. „Vooditest füüsiliselt kindlasti puudu ei tule, küll aga tuleb puudu personalist.“
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu lisas: „Kui me läheksime järgmisele tasandile üle, peaksime me olema vastuvõtuvõimelised umbes 75-le COVID-19 patsiendile. See ei pruugi Regionaalhaigla võtmes tunduda suur number aga tuleb arvestada ka sellega, kui palju vajab üks COVID-19 patsient meditsiinipersonali võrreldes tavapatsiendiga.“
Meedikuid napib kogu Eestis
Uusi koroonahaigete voodikohti luuakse kõigis kolmes Tallinna haiglas peamiselt plaanilise ravi arvelt. Erakorralise meditsiini osakonnad on need, mis peavad jääma ja jäävad täies mahus toimima. Kõige kriitilisem on aga seis meditsiinipersonaliga, keda ka kriisieelselt ülearu palju ei olnud. Praegu on nende koormus kasvanud ning ka meditsiinitöötajate tööd on katkestanud viirusse nakatumine.
„Põhiliselt on esmane nakatumine toimunud väljaspool haiglat, kuid on ka tööjuures nakatumist,“ rääkis Ene Halling. „Inimesed töötavad selge ülekoormusega ja on ka risk, et haigus võib levida, inimesed võivad väsida,“ nentis Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule. „Kui me tahame minna järgmisele tasemele, on vääramatult vaja lisapersonali. Praegu on lisapersonali otsingule aktiivselt lülitunud nii ministeerium, Terviseamet kui ka Töötukassa.“
„Personali on juurde vaja eelkõige õendus- ja hoolduspersonali osas, eriti neid, kes oskavad ravida ka intensiivravil olevaid patsiente,“ lisas Ene Halling.
Kui palju praegu on arste, õdesid ja hooldustöötajaid juurde vaja? „Oleme oma fookuse hetkel keskendanud Ida-Virumaa haiglate ja iseäranis Narva Haigla toetusele ning sellest tulenevalt oleks vaja vähemalt 18 õde ja kolm arsti,“ vastas Urmas Sule. „Need numbrid kindlasti kasvavad. Tallinna numbreid ma praegu eraldi välja ei tooks, sest kui me tahame keskenduda jõuliselt Ida-Virumaa peale, viiks numbrite ühes või teises regioonis välja toomine fookuse mujale.“
