"Õige ja piisav teave investeerimisprojektide kohta on oluline investoritele otsuste tegemisel," ütles vandeadvokaadi abi Virgi Nael, kelle sõnul annab uuel aastal kehtima hakkav uus ühisrahastuse regulatsioon investorile senisest parema kaitse.
Nael selgitas, et praeguseni ei olnud ühisrahastuse puhul reguleeritud ka see, kuidas projektide kohta teavet antakse ja kes teavet kontrollib.
“Eestis kehtib prospekti koostamise kohustus väärtpaberite avalikul pakkumisel summas üle 2,5 miljoni euro, ühisrahastuse kaudu pakutakse üldjuhul investeerimisvõimalusi alla selle piirmäära,” tutvustas Nael.
Uue regulatsiooniga hakkab tema sõnul projektiomanikele kehtima kohustus esitada potentsiaalsetele investoritele investeerimise põhiteabedokument iga projekti kohta. “Ühisrahastusteenuse osutaja peab kehtestama sisese korra, kuidas kontrollida investeerimise põhiteabedokumendis sisalduva teabe täielikkust, õigsust ja selgust. Õige ja piisav teave investeerimisprojektide kohta on oluline investoritele otsuste tegemisel,” ütles vandeadvokaadi abi.
Ta rõhutas, et kuigi ühisrahastusteenuseid hakatakse rohkem reguleerima, on tegemist siiski investeeringutega, seega esineb risk, et investeeritud raha võidakse kaotada.
Oht raha kaotada on investeerimisel alati
“Kui otsustate investeerida ühisrahastusplatvormil, on oluline kindlaks teha platvormi toimimismudel ja motivatsioon,” ütles kogenud investeerija Jarno, kes kaotas ühel Eesti ühisrahastusplatvormil 10 000 eurot.
Investeerimisel tasub tema sõnul meeles pidada, et kõrge tootlus tähendab kõrget riski. See valem töötab ilma eranditeta ja tihti kasvab riskitase kiiremini kui tootlus. Suure tootluse korral tuleks investeerida ettevaatlikumalt. Loomulikult võiks investeering ühisrahastusplatvormil olla vaid osa kogu investeerimisportfellist.
Soomest pärit Jarno rääkis Pealinnale, et tema investeeris Eesti ühisrahastusplatvormi kaudu mitu aastat tagasi 10 000 eurot. “Lootus oli sealt mitu korda rohkem tagasi saada,” rääkis Jarno ja tunnistas, et on investeerimisega tegelenud juba mitukümmend aastat. “Isegi mina, vana kala, ei osanud selles ühisrahastusplatvormis ohtu näha,” kirjeldas ta.
Asjad hakkasid Jarnole kahtlased tunduma, kui ta ei saanud enam oma küsimustele vastuseid. “Vastati küll, aga need vastused olid enamasti üldsõnalised, mis nagu oleksid tahtnud tähelepanu mujale juhtida,” ütles Jarno. Kuud kulusid ning lõpuks ka aasta, ning investeerijad otsustasid koonduda ühise mütsi alla ning proovida oma investeeringuid tagasi saada.
Kummaline on selle juhtumi puhul tõik, et advokaadi- ja kohtukulude kompenseerimiseks otsustati taaskord kasutada ühisrahastusplatvormi. Jarno sõnul on protsess praegu pooleli, seetõttu ei ole tal soovi seda pikemalt kommenteerida. Kahe alaealise lapse isa sooviks saada selgust ning vähemalt esialgset investeeringut tagasi. “Aga ju see ikka üks petuskeem oli,” tunnistas Jarno viimaks nördinult ja murelikult.
Uus regulatsioon lubab paremat klaitset
“Me ei saa tüüpjuhtumeid ja petuskeeme otseselt üles loetleda, kuid probleemid võivad tekkida nii platvormi enda tegevusest kui ka projektide kohta teabe andmisest,” rääkis advokaadibüroo Njord endine vandeadvokaadi abi Eeva Pajuviidik. Uues ühisrahastuse regulatsioonis tegeldakse tema sõnul mõlema teemaga.
“Avalikkuses on olnud infot juhtumite kohta, et investorid kaotavad raha ühisrahastusplatvormil – ühisrahastusteenuse osutajal ei peakski olema õigust investorite raha hoida või kasutada. Ühisrahastusplatvorm on veebikeskkond, mille kaudu viiakse kokku investorite ja projektiomanike äritegevuse rahastamise huvid,” selgitas ta.
Enamasti toimivad ühisrahastusplatvormid kui kuulutuste stendid, jättes kogu riski ja vastutuse investeerimisotsuste tegemisel investoritele, isegi kui nad viitavad investeerimisvõimaluste kirjeldustes laenuandja usaldusväärsusele või muudele tulemustele.
On aga olemas ka platvorme, mis panustavad igas projektis oma rahaga – viies sellega oma huvid investorite huvidega samale tasemele. Samuti tuleks hinnata platvormi jätkusuutlikkust ja finantsandmeid. Kui selline info on peidetud või raskesti juurde pääsetav, on see advokaatide hinnangul kindel ohumärk.
Advokaatide sõnul on hetkel keeruline välja tuua ühtset statistikat ühisrahastusplatvormide kaudu tehtavate investeeringute kohta. Uue määruse alusel hakkab kehtima teenuseosutajatele ka aruandluskohustus, mille alusel peavad platvormid andma loa väljastanud pädevatele asutustele teavet nii projektiomanike, emiteeritud instrumentide kui ka kaasatud summade kohta, samuti koondteavet investorite ja investeeritud summade kohta.
Ühisrahastusplatvormide asjaajamise teeb sageli keerukaks ka see, et tegu on rahvusvaheliste projektidega, kuhu on kaasatud ka väljaspool Eestit elavate inimeste raha, soovid ja lootused.
Ühisrahastus saab aasta pärast põhjalikult reguleeritud
Uue ühisrahastuse regulatsiooniga piiritletakse muuhulgas, milliseid teenuseid võib ühisrahastusplatvormi kaudu osutada ühisrahastusteenuse tegevusluba omav isik ja millisteks teenusteks tuleb taotleda eraldi tegevusluba.
Üldistatult võib öelda, et ühisrahastusplatvormi kaudu ei saa osutada teenuseid, mis nõuaksid eraldi investeerimisühingu, makseasutuse või krediidiasutuse tegevusluba. Näiteks ei või ühisrahastusteenuse osutaja hoida kliendi vara, teostada klientide nimel makseid või toimida väärtpaberite kauplemiskohana ilma nimetatud täiendava tegevusloata.
Uute ühisrahastuse reeglitega rakendub tegevusloa kohustus ühisrahastusteenuse osutajatele, kelle tegevus on määrusega reguleeritud, ehk siis sisuliselt platvormidele, mis vahendavad laene äritegevuseks, investeeringuid vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ning äriühingute osalustesse.
Platvormid, mis alustavad tegutsemist 10. novembrist 2021, peavad taotlema ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa. Senistel teenusepakkujatel peab olema tegevusluba hiljemalt 10. novembriks 2022. Seega tulevikus peaks jälgima, et tegemist on vastavat tegevusluba omava platvormiga.
