„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Uuel aastal läheb sõjalistele operatsioonidele kuni 175 kaitseväelast (0)
08. detsember 2020
Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

"Meie edukas tegutsemine operatsioonidel on meie riigi tunnustatud kaubamärk. Järgmise aasta teeb eriliseks see, et oleme valmis kaitseliitlased saatma Iraaki," sõnas kaitseminister Jüri Luik.

Riigikogus läbisid esmaspäeva õhtul teise lugemise kaitseministeeriumi eelnõud, mis võimaldavad Eestil järgmisel aastal osaleda rahvusvahelisel sõjalistel operatsioonidel kuni 175 ja valmidusüksustes ligi 300 kaitseväelasega, seejuures on Eesti valmis Iraaki saatma Kaitseliidu baasil moodustatud väekaitserühma, vahendas BNS. 

“Eesti on usaldusväärne liitlane, kes on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud 25 aastat,” ütles Luik. “Meie edukas tegutsemine operatsioonidel on meie riigi tunnustatud kaubamärk. Järgmise aasta teeb eriliseks see, et oleme valmis Iraaki saatma kaitseliitlased. Ühelt poolt võimaldab selline samm tugevdada liitlassuhteid, teisalt annab see võimaluse kaitseliitlastel saada rahvusvahelise sõjalise operatsiooni kogemuse.”

Selle aasta alguses pöördus Taani, kes järgmisest aastast on NATO väljaõppemissiooni juhtriik, Eesti, Läti ja Leedu poole palvega osaleda väekaitserühmaga väljaõppemissioonil Iraagis. Rühma ülesandeks on NATO väljaõppemissiooni väekaitse ja julgestamine Bagdadis. Kaitseliitlaste plaanitav teenistus Iraagis kestab juunist detsembrini. 40-liikmeline kaitseliitlaste osaleb alates detsembrist missioonieelsel väljaõppel.

Varem on Kaitseliidu üksused 2005. aastal osalenud Bosnia-Hertsegoviinas Euroopa Liidu juhitud rahuvalveoperatsioonil ja 2007. kuni 2010. aastani NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (Kosovo Force, KFOR).

Jätkatakse operatsiooniga Malis

Eesti jätkab järgmisel aastal osalemist Malis Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane rühmasuuruse üksuse ning eriväelastega sihtüksuses Takuba, lisaks osalevad Eesti staabiohvitserid ÜRO rahuvalvemissiooni ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni tegevuses. Aafrika Saheli piirkonna stabiilsus mängib olulist rolli Euroopa julgeoleku suurendamisel, eelkõige terrorismivastases võitluses. Prantsusmaa osaleb 2021. aastal Tapal paikneva Suurbritannia juhitud NATO lahingugrupi tegevuses 12 kuud kestva rotatsiooniga.

NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support Afganistanis osaleb Eesti kuni 46 kaitseväelasega. NATO missiooni eesmärk on nõustada ja valmistada ette Afganistani julgeolekujõude, et toetada neid terrorismivastases võitluses. Eesti jälgib tähelepanelikult Afganistani sisemist rahuprotsessi ja lähtub oma tegevuses printsiibist, et liitlasväed läksid koos Afganistani ja kõik liitlased ka lahkuvad koos.

Ameerika Ühendriikide juhitaval operatsioonil Inherent Resolve Iraagis plaanib Eesti jätkata kuni kümne kaitseväelasega. Riigikogu antud mandaadi suurus jätab võimaluse vajadusel oma osalust suurendada, et toetada Eesti strateegilist partnerit USA-d.

Juba varem andis Riigikogu mandaadi kaitseväelaste osalemiseks USA juhitud rahvusvahelisel operatsioonil Sentinel Bahreinis. Operatsioonil osalemisega annab Eesti oma panuse Lähis-Ida piirkonna stabiilsusse ja julgeolekusse. Hetkel on operatsioonil osalemiseks käimas diplomaatilised läbirääkimised Bahreiniga.

Osalemine NATO valmidusinitsatiivi tegevuses

Lisaks on järgmisel aastal kavas osaleda kokku kuni 200 kaitseväelasega NATO valmidusinitsatiivi (NRI) tegevuses, kuhu kuuluvad soomusjalaväekompanii ja toetuselement ning kuni 70 kaitseväelasega NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus, kuhu kuuluvad erioperatsioonide üksus, staabiohvitserid ja miinijahtija meeskond ning kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) tegevuses. Et tegemist on valmidusüksutega, siis sel perioodil paiknevad kaitseväelased Eestis.

Ülejäänud operatsioonidel jätkab Eesti suures osas senises mahus. Kokkuvõttes panustab Eesti nii ÜRO (UNIFIL Liibanonis, UNTSO Lähis-Idas, MINUSMA Malis), NATO (Resolute Support Mission Afganistanis, NMI Iraagis), Euroopa Liidu (EUTM Mali, EUNAVFOR Med/Irini Vahemerel) operatsioonidesse kui ka Ameerika Ühendriikide juhitavatesse sõjalistesse operatsioonidesse Inherent Resolve ja Sentinel ning Prantsusmaa terrorismivastasesse operatsiooni Barkhane Malis.

Sarnaselt eelmiste aastatega sai valitsus mandaadi võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kuni 50 kaitseväelasega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.