Võlaõigusseaduse muutmise seadus peaks riigikogus lõpphääletamisele minema 16. detsembril ning selle vastuvõtmisel jõustuma jaanuari keskel.
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna peab seda oluliseks sammuks üürisuhete reguleerimisel ning leiab, et pooltel võiks olla rohkem lepinguvabadust. “Üks võimalus praegu on kokku leppida kas sanktsioonides ehk leppetrahvides, mida varasem seadus ei võimaldanud, luges neid tühiseks. Leppetrahvi mõte on see, et pooled käituksid õiguskuulekalt. Kui varasemalt pidi üürilepingu ülesütlemiseks ootama, et üürnik jääb kolm kuud võlgu, siis nüüd on see toodud kahe kuu peale. Näiteks ka võimalus kokku leppida selles, et üürnik taastab eluruumi endise olukorra.”
Eesti Üürnike Liidu tegevjuht Urmi Reinde peab võlaõigusseaduse muutmise parandusi üsna tühisteks ja mõttetuteks suure asja kõrval, milleks on üüriseaduse ja klassikalises mõttes mõiste “üürnik” puudumine. “See, et me oleme jõudnud nende võlaõigusseaduste kosmeetiliste parandusteni, on tegelikult hädaabinõu ja see ei aita mitte kedagi,” kommenteerib Urmi Reinde. “Kujutage ette üürnikku, kes elab näiteks viis aastat korteris lapsega, koeraga, mehega ja siis leitakse, et ta peab tegema täiusliku remondi ja andma korteri tagasi umbes samas seisus nagu ta omal ajal üüriti.”
Medali pahupoolest rääkides toob Priidu Pärna esile väga ära piiratud leppetrahvid, mis moodustavad keskmiselt 10% ühe kuu üürist ega mõju distsiplineerivalt ei üürinikele ega puuküürnikele.
