„Praeguse kogemuse järgi võime väita, et linnaaiandus kõnetab nii asutuste töötajaid, lapsi kui lapsevanemaid,“ rääkis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Elena Sapp. Tänavu on oma õppeaia rajanud või seda arendanud 37 erinevat Tallinna munitsipaalasutust, peamiselt lasteaiad, aga ka koolid, hoolekandeasutused ja erinevad kultuuriasutused.

Õuesõpe ja linnaaiandus on paljudes lasteaedades juba tavapärane õppetöö osa ning söödavate taimede kasvatamine keskkonnahariduslikel eesmärkidel on muutumas Tallinnas aina tavapärasemaks praktikaks. Tallinnas jagunevad linnaaiad avatud kogukonnaaedadeks ja munitsipaalasutuste õppeaedadeks. Nende rajamist ja arendamist toetatakse nii rahaliste vahenditega esitatud taotluste alusel kui ka jooksva nõustamise kaudu.

„Algatus on saanud palju positiivset tagasisidet: kui 2019. aastal rajasid õppeaia 24 lasteaeda ja kooli, siis 2020. aastal avaldasid soovi luua või arendada oma õppeaed 98 erinevat linna asutust, millest rahalist toetust said 37 õppeaeda. Nendest oli 22 lasteaeda, 8 kooli, 1huvikool, 2muuseumi, 1 raamatukogu, 3 pere-, tegevus- ja tugikeskust,“ ütles Sapp.

Tänaseks on Tallinnas eri linnaosades üle 50 õppeaia, kus kasvatatakse ilu-, tarbe- kui söögitaimi. Projektis osalemise puhul on oluline roheline eluviis ja erinevad loodushariduslikud tegevused – nagu näiteks rohesoola tegemine, tervislike krõpsude tegemine köögiviljadest, võrsete ja idude kasvatamine söögilauale, taimede tundma õppimine.

Koos hoolitsetakse, et jõudu koguks nii kurk, tomat, porgand, kartul, (suvi)kõrvits, redis, sibul, murulauk, salat, petersell, kui till. Lisaks aiandustegevusele peenarde ümber korraldatakse erinevaid keskkonnahariduslike sündmusi – talguid, taimejahte, asumite eraaedade külastusi, matkasid, kirjandusõhtuid, näitusi, õpi- ja töötubasid jpm.

Ümera lasteaed oli üks roheaianduse pioneere

Tallinna Ümera lasteaed on aiandusnurgakeste rajamise mõttes üks eesrindlasi – juba mitme aasta eest alustas lasteaed omaloodud „kõrvitsaküngastel“ edukalt kõrvitsate kasvatamisega. Saagid olid õppealajuhataja Olga Malgina sõnul suured ja saavutatud edu viis mõttele aiandusplaanidega edasi liikuda ning asuda peenraid rajama.

Peenarde loomisel otsustati lihtsa ja loodussõbraliku plaani kasuks – peenrakastideks hakati kasutama vanu, kasutusest maha võetud voodikaste, kuhu sisse pandi vajalik allapanu, muld ning seejärel seemned ja taimed. Lapsevanemate abiga talgute korras valminud aiamaale paigutati ka kompostikastid, et vajalikku huumusmulda taastoota.

„Iga rühm sai oma peenra ja tekkis selline „voodiaed“, kus iga rühm kasvatas midagi, mida siis hiljem omavahel jagati ning kui „voodiaia“ peenrad kahe aasta pärast juba ära lagunesid või koledaks muutusid, ehitati see ümber „kapiaiaks“, kasutades vanu garderoobikappe,“ ütles Malgina, kelle sõnul võimaldasid mitmeosalised kapid luua rohkem väikseid peenraid erinevate taimede jaoks.

Algatus nimega „Ümera Lasteaia aiandus ehk „voodiaiast“ „kapiaiani““ eest pälvis lasteaed 2019. aastal ka Keskkonnakäpa auhinna.
Maha kantud mööbli taaskasutamisega on oma aiandusprojektide juures kaasa läinud väga paljud projektis osalejad, näiteks tegi Liivamäe lasteaed –vanast garderoobikapist putukahotelli, et aianurka rohkem kasulikke putukaid meelitada.

Aed aitab õppetööd mitmekesistada

„Eriti laste puhul suureneb praktilise aiandustegevuse kaudu teadmine, kust tuleb toit ja kuidas toimib eluring looduses. Samuti õpitakse palju koos tööd tegema, arvestama üksteisega ning ka looduse endaga – kui taime eest õigel viisil hoolt ei kanna, siis võib see hävida,“ selgitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Elena Sapp.

„Õppeaias tegevuse kaudu toetatakse ka üldiselt tervisliku eluviisi. Esiteks, on see aktiivne tegevus vabas õhus, mis turgutab nii füüsilist kui vaimset tervist. Teiseks, on see tervisliku toitumise soodustamise taimse toidulaua kaudu. Lapsed väärtustavad palju enam toitu, mida kasvatavad ise. Mitmed lasteaiakasvatajad ütlevad, et lapsed söövad palju isukamalt juurvilju, mida ise kasvatavad.“

Asutuste töötajad toovad Sappi sõnul samuti välja õppeaia kui haridusliku tööriista väärtust, mille kaudu saab mitmekesistada õppetööd – näiteks korraldada haaravamal viisil keeleõpet, matemaatikat ja füüsikat, rääkimata loodusõpetusest. Paljud koolid on sidunud õppeaia tegevusi õpilaste loovtööde projektidega. Lisaks mitmekesistab õppeaed iga asutuse hooviala – pakub rohkem silmailu, korrastab avaliku ruumi, pakub tegevusvõimalust ja kutsub rohkem õues aega veetma. Õppeaed suurendab liigilist mitmekesisust pakkudes elukohti erinevatele putukatele ja tolmeldajatele ning sel viisil soodustab linnalooduse säilimist pealinnas.

Elena Sapp nentis, et tulevikus tuleks projektis osalejatele senisest rohkem rääkida ka taimede ettekasvatusest, kuna see on tubane tegevus, millega saab alustada talvel, sest kui on soov jaanipäeval tomateid noppida, tuleb seeme mulda panna juba veebruari lõpul. Mitmel asutusel on plaan rajada ka oma kasvuhoone ning siinkohal tasub enne töödega alustamist asjad hoolikalt läbi mõelda.

„Kasvuhoonete rajamise puhul tasub hoolikalt läbi mõelda, kas rajada üks suur või mitu väiksemat. Suurema rajamise puhul tuleb jälgida ehituslikke regulatsioone vastavalt mõõtmetele . Väiksema puhul on eeliseks see, et erinevates kasvuhoonetes saab kasvatada erinevate vajadustega taimi ning  kahjurite ja haiguste leviku risk on piiratum.“

Kogemuste vahetamine üks olulisemaid faktoreid

Tänavu on oma õppeaia rajanud või seda arendanud 37 erinevat Tallinna munitsipaalasutust, peamiselt lasteaiad, aga ka koolid, hoolekandeasutused ja erinevad kultuuriasutused. Möödunud nädalal toimud esimese tänavuse õppeaedade kogemusvahetuse järel võib öelda, et huvi teema vastu on jätkuvalt suur ja osalejatest ei jää puudu ka tulevikus. Samas on veel palju, mida saaks tulevikule mõeldes ära teha just info ja metoodikate jagamise osas.

„Kui rääkida sellest, missuguseid teadmisi oleks õppeaedadel vaja, siis tundub, et see on pigem just seotud aiandusalase teadmisega, mis sobib just õppejõudude konteksti. Keskkonnahariduslike tegevuste osas ideedest puudust ei ole, aga vaja oleks just teadmisi, mis puudutavad seda, millised taimed sobivad õppeaias kasvatamiseks, ehk millised taimed omavahel kokku sobivad ja on samas lastele ohutud,“ ütles Tallinna keskkonnaameti linnaaianduse projektijuht Marina Derlõš.

„Oluline on kõigi programmis osalejate avatus koostööle ja juba omandatud teadmiste ja oskuste jagamine – mis on hästi läinud ja millised on olnud suurimad „ämbrid“ ehk ebaõnnestumised, millest õppida,“ lisas Elena Sapp, kelle sõnul ei saa aiapidamises rääkida ainult õnnestumistest, vaid tuleb rääkida ka ebaõnnestumistest, mida jagatakse ja kuuldakse õpivisiitide, õpitubade ja külastuste käigus.

„Kindlasti aitavad edule kaasa õppevisiidid juba aiandusega tegelevatesse asutustesse, sest kohapeal käimine ja oma silmaga nägemine on siiski tihtipeale rikastavam, kui ettekannete kuulamine-vaatamine,“ märkis Sapp.

„Samuti panustame ühise inforuumi – näiteks sotsiaalmeedia grupi – loomisele, kus kõik osalised saavad vabas vormis jagada oma õppeaiaga seotud tegevusi, küsida nõu ja omavahel arutada. Eelkõige on tähtis mõista, et iga inimene ja asutus ise on kõige olulisem oma ideede, mõtete ja tegevuste teostaja ning jätkusuutlikkuse tagaja.“

Enne alustamist tuleb plaan paika panna

Asutused, mis soovivad projektis osaleda, peavad endale selgeks tegema õppeaedade toimimise põhimõtteid – nagu koosloome, terviklik suhtumine aiandustegevusse, looduslähedane aiapidamine ja –hooldus ning söögi-, tarbe- ja iluaia kooskõla.

„Aed ei ole ainult peenrad – aed on ka esmapilgul silmale nähtamatu: muld, putukad, linnud, umbrohi, vee ringkäik, päikese liikumine, kõdunemine ja paljud teised väikesed elusolendid ehk mikroorganismid,“ selgitas Elena Sapp.

Sapp lisas, et kõik plaanitud rajatisi ei pea looma aeda ühe aastaga, ent raha taotlemisel oleks mõistlik läbi mõelda mitme aasta plaan. Kõige olulisemaks faktoriks on siiski küsimus, mida antud aianurga rajamise raames õpetatakse – see peaks olema igati läbi mõeldud.

Samuti on oluline läbi mõelda aiandus- ja õppetegevused aia loomise erinevates etappides nagu õppeaia kavandamine, aiaplaani koostamine ja aia rajamine, taimede planeerimine, kasvatus ja hooldus, olulised materjalid ja vahendid. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti linnaaianduse projektijuhtide roll on nõustada, pakkuda abi teadmiste ja kogemuste omandamisel ning olla koostöö algatajaks.

Järgmine infopäev 10. detsembril

Järgmine linnaaiandusega seotud infopäev leiab aset juba sel neljapäeval ning sel tulevad arutlusele kogukonnaaedade küsimused. Kogukonnaaiad on aktiivsete linnakodanike algatusel loodud avatud linnaaiad, kus kasvatatakse ja hoolitsetakse ühiselt selle eest, et jõudu koguks porgand ja till, aga ka roheline eluviis ja kogukonnatunne. Samuti korraldatakse kogukonnaaedades keskkonnahariduslike sündmusi – talguid, kontserte, töötubasid, loenguid ja jutuõhtuid. Räägitakse kompostimisest, ravimtaimedest, pärandsortidest, seemnete säilitamisest ja paljust muust.

10. detsembril kell 18.00-20.30 korraldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet virtuaalse Zoomi keskkonnas kogemusvahetuse, kus tutvustatakse kogukonnaaedade pidamise häid praktikaid ja arutletakse linnaaianduse arenguvõimaluste üle tulevikus. Kogemusvahetusel inspireerivad aiandussõpru Emajõe Aed Tartust, Šilainiai aed Kaunasest ning „Dodo“ kodanikuühendus Helsingist, kes on arendanud linnaaiandust koostöös linnavalitsusega üle kümne aasta. Ettekanded väliskülalistelt toimuvad inglise keeles, vajadusel saab küsimusi esitada ka eesti ja vene keeles.

Kogemusvahetus 10. detsembril toimub Zoom keskkonnas kell 18.00–20.30. Täiendava info ja registreerimise vormi leiab SIIT.

Üritusele on oodatud kõik praegused linnaaednikud ja uued huvilised, kes tahavad end aiandusalal harida või ka ise tuleval aastal mõnes Tallinna kogukonnaaias kaasa lüüa. Eriti kasulik on kogemusvahetus neile, kes plaanivad 2021. aastal taotleda mittetulundustegevuse projektitoetust kogukonnaaedade rajamiseks ja arendamiseks.

Neljapäeval, 17. detsembril kell 18 toimub veebikeskkonnas infoseminar, kus tutvustatakse lähemalt kogukonnaaia rajamise võimalusi ja toetuse taotlemise korda (tutvu linnaaianduse valdkonna mittetulundustegevuse toetamise tingimustega).