"Ilma Narva elektrijaamade panuseta me ei saa olla kindlad, et suuremate häirete korral saame normaalse eluga Eestis jätkata," sõnas Majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Aasa sõnul jätkavad Narva elektrijaamad Eesti elektri varustuskindluse tagamisega vähemalt aastani 2030.
Aasa sõnul jätkub küll Eestis üleminek rohelisele elektrile, kuid meie energiajulgeoleku ja -kindluse tagamisel on jätkuvalt oluline roll ka Ida-Virumaa energeetikutel ja kaevuritel veel vähemalt 10 aastat. “Nagu näitas ka hiljutine Eleringi varustuskindluse aruanne, siis ilma Narva elektrijaamade panuseta me ei saa olla kindlad, et suuremate häirete korral saame normaalse eluga Eestis jätkata,” sõnas ta.
Ministri sõnul on Eestil energeetikas hea kombinatsioon, kus saame ühelt poolt jõuliselt arendada taastuvenergia võimsusi, eriti rannikul ja merel, samas kaotamata kindlust, et elektri varustus katkeks. Varustuskindluse tagab kombinatsioon Eestis paiknevatest elektrijaamadest ning üha paranevatest välisühendustest.
“Energiajulgeolek tähendab, et me ei ole varustuskindluse puhul sõltuvad üksnes impordist, vaid sellesse panustavad ka siinsed elektrijaamad. Nii jäävad ka maksud kodumaale ja keerulises olukorras saame ise otsustada, kuidas ressursse jagada,” sõnas Aas. “Oleme olnud ajalooliselt Euroopa energiasõltumatumaid riike ning peame töötama, et seda positsiooni ka tulevikus hoida,” rääkis minister.
Aas rõhutas, et paarikümne järgmise aasta jooksul püsib maailmaturul konkurentsivõimelisena ka põlevkiviõli tootmine. “Rahvusvahelised uuringud näitavad, et vedelkütuste tootmine ja tarbimine suureneb kuni 2030-ndateni ja see omakorda tähendab Ida-Viru energiasektoris vähemalt põlvkonna jagu tööd,” ütles ta.
