"Õnnetused ja vigastused juhtuvad sellest, et inimesed ise on hooletud, sõidavad ATV-ga ilma kiivrita, lähevad trepist alla niimoodi, et ei hoia käepidemest kinni, libastuvad ja kukuvad ennast sandiks," tõi Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago välja põhjuseid, miks "Eesti 2035" strateegias eesmärgiks seatud tervena elatud eluaastate hulk sugugi suureneda ei taha.

Üheks oluliseks “Eesti 2035” strateegias välja toodud mõõdikuks on tervena elatud eluaastate hulk. Eestis on oodatava eluea (78,4 aastat) kasv Euroopa Liidu kiireim, inimeste tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel aastal pikenenud, olles endiselt vaid 54,2 aastat. Meeste puhul on 2018. aasta seisuga tervena elatud aastaid 52,8 ja naistel 55,6 ning 2035. aastaks peaksid mõlemad numbrid vägagi ambitsioonika plaani kohaselt suurenema vastavalt 9 ja 7 aastat – nii peaksid 15 aasta pärast Eesti mehed elama tervena 63 ja naised 64,5 aastat.

Suund on eesmärgiga vastupidine

“Kui rääkida tervena elatud eluaastatest, siis praegusi trende arvestades me selle mõõdiku suunas ei liigu. Kui küsida, kas me võiksime 15 aastaga selles suunas liikuda, on see juba küsimus selles, mida me selle heaks teeme,” ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov teemat kommenteerides.

Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago nentis samuti, et inimeste tervisekäitumise muutmine on üks keerulisemaid strateegiadokumendis välja toodud punkte, sest see põhineb inimeste väärtushinnangutel ning oleneb paljudest väiksematest asjaoludest. 

“Eestis on palju õnnetusjuhtumeid, vigastussurmasid ja igasuguseid traumasid, mis tegelikult on täiendav surve riigi tervishoiusüsteemile ja lisaks võtab see tööturult kas siis ajutiselt või alaliselt ära vajalikke töökäsi,” märkis Kattago. 
“Aga need õnnetused ja vigastused juhtuvad sellest, et inimesed ise on hooletud, sõidavad ATV-ga ilma kiivrita, lähevad trepist alla niimoodi, et näiteks ei hoia käepidemest kinni, libastuvad ja kukuvad ennast sandiks. Sellistest lihtsatest valikutest igapäevaelus sõltub, kui hästi me riigina toimimisega tulevikus hakkama saame,” nentis Kattago.

Statistikale tuginedes võib väita, et ligi 53% tervisekaotusest on tingitud riskiteguritest või -käitumisest, mille eesotsas on Eestis kõrge vererõhk, tasakaalustamata toitumine, suitsetamine, liigne kehakaal ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.

Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Praegust teenuste taset hoides kasvavad Eesti Haigekassa kulud aastaks 2035 ligi 24% kiiremini kui tulud. Peale selle avaldab tervishoiusüsteemile pidevat survet tervisesekkumiste kulude kasv, mis tuleneb tervishoiutöötajate palgamuutustest ning tervisetehnoloogia arengust ja kallinemisest. Vanemealiste ja mitmikhaigustega inimeste osakaalu kasv hakkab tervisesüsteemi kulusid mõjutama märgatavamalt pärast 2035. aastat.

Tervisekäitumise parandamine riigi abiga on ainus võimalus

Tervema ühiskonna poole liikudes tuleks esmajärjekorras rõhuda inimeste tervisekäitumise parandamisele, mis on Danilovi sõnul omakorda seotud inimeste isikliku vastutuse suurendamisega.

Parem tervisekäitumine kaasab Danilovi sõnul palju laiemat teemaderingi, kui esialgu tundub – muuhulgas eeldab see paremat finantskirjaoskust ja oma pensioni eest suurema vastutuse võtmist, suuremat ettevõtlikkust ja omaenese elu juhtimist väljaspool traditsioonilist töösuhet. 

“Riik saab aidata inimest tervisealastes teadmistes või orienteerumises tervisenäitajates,” lausus ta. “Mitte riik ei tee ainult kampaaniat, et “söö palju kapsast ja liigu värskes õhus”, vaid annab inimesele ka teada, et mis on need ohumärgid, millal peaks oma tervise vastu suuremat huvi tundma.”

Danilovi hinnangul oleks tark kasutada ka andmepõhist ennetust.

“Me räägime Eestis palju e-tervisest, see on päris arenenud valdkond, aga just tervise edenduse teemas on võimalik veel palju rohkem ära teha,” lausus ta. “Mõte on selles, et me seome erinevad andmed – sotsiaal-majanduslikud andmed, terviseandmed ja muud andmed. Nende erinevate ühikute kokku toomisel ja analüüsil on võimalik arsti ja patsiendi suhtlus teha palju inforikkamaks, mille pealt on võimalik teha kiiremini paremaid otsuseid ja olukorraga paremini kursis olla.”

Danilovi hinnangul on inimesed valmis oma tervise eest rohkem vastutust võtma. “Aga see ei juhtu mitte niisama, et võetagu, vaid neid tuleb selles toetada, aidata luua selleks tehnoloogilisi võimalusi ning varustada neid õigete ja vajalik teadmiste ning oskustega,” ütles ta. 

Näitena inimeste tervisekäitumise nutikast suunamisest tõi Danilov juhtumi Rõuge vallast.

Rõuge inimestele anti nimelt sõnaõigus selle koha pealt, millise spordirajatise vald ehitab ja inimesed soovisid tennisehalli.  Aga selleks, et soov teoks saaks, pidid elanikud koguma aktiivsustunde ehk pidid liikuma ja need liikumised kirja panema või seadmes talletama ja tennisehalli ehitamiseks pidi täis saama teatud hulga inimeste liikumise tunde.

“See on tore näide sellest, kuidas tegelikult on olemas nutikaid hoobasid ja viise, kuidas tervisekäitumist suunata. Muidugi ei toimi see kõigi segmentide puhul, mis jäävad jätkuvalt probleemiks, aga võimalusi siiski on,” lisas Danilov. 

Toompeal esitleti kolmapäeval strateegiat “Eesti 2035”, mis peale enam kui kaks aasta kestnud koostamisprotsessi on jõudnud riigikokku arutamiseks.