"Võib juhtuda, et distantsõppe päeval ei lahku laps koolitundide lõppedes arvuti eest, vaid jätkab meelelahutusega sealsamas. Ekraaniga töötamine koormab silmi, sest lähedale vaatamiseks peavad silmaläätse kuju muutvad lihased pingutama," kirjutab AS Ida-Tallinna Keskhaigla oftalmoloog Delis Linntam.
Lapsepõlves kasvatakse ja arenetakse paljuski ümbritseva keskkonnaga seoste loomise läbi, õppides pidevalt hakkama saama uute olukordadega. Üldjuhul on kõigi elus lasteaiaperiood ja kooliaeg, millel on kummalgi oma eesmärk ning mõju lapse arengule. Lastele on 2020. aasta toonud täiesti uue normaalsuse, millega kohaneda – COVID-19 pandeemia, testimised, koroonapositiivsed juhud, rühmade sulgemine, klasside karantiin jne. Öelda ühel novembrikuu teisipäeval esimese klassi lapsele: „Nüüd üles oma tuppa, tund hakkab!“, on omaette kogemus ka lapsevanemale.
Lapsed on õnneks oma elu suurte muutuste ja arengute etapis tõelisel kohanemise lainel. Täiskasvanuid enamasti üllatab, kui kiiresti omandavad lapsed oskuse interneti teel tunnis kaasa lüüa, arvutis kodutöid ära saata ning kuidas nad kenasti rakendavad hoopis uut moodi käitumisreegleid nn virtuaalses koolis. Distantsõpe tähendab seega lapse arengut mõjutava keskkonna muutumist. Ka silmade areng on rohkemal või vähemal määral seotud nende muutustega.
Õues peaks olema vähemalt kaks tundi päevas
Silmade arengus on oluline roll loomulikul valgusel. On tõestatud, et õues olemine lapseeas vähemalt kaks tundi päevas vähendab riski lühinägevuse tekkeks ja progresseerumiseks. Päikesevalgus sisaldab valgusspektri kõiki alavärve ehk lainepikkusi ja valguse intensiivsus õues on kordades suurem kui tehislike valgusallikate intensiivsus toas. Võrdluseks: hea valgustusega tööruumis on valgustustihedus 500 luksi, pilvise ilmaga on õues valgustatus 1000-30 000 luksi ja selge ilmaga umbes 100 000 luksi.
Kuigi ka koolis on laps suure osa ajast toas, on paljudes koolides tänapäeval siiski õuevahetund. Lisaks on mõnes koolis mindud üle kehalise kasvatuse tunni läbiviimisele õues iga ilmaga ja igal aastaajal. Need on väga head õppeprogrammi modifikatsioonid laste tervise, sealhulgas silmade tervise hoidmiseks. Distantsõppe ajal ei pruugi lapsed peale virtuaalseid tunde aga iseenesest õue suunduda. Tavaliselt osalevad nii mõnegi pere lapsed peale kooli trennides või huviringides, mis võivad toimuda ka õues. COVID-19 ajal on aga paljud huviringid ära jäänud, mis vähendab kahjuks ka lapse õues viibimise „kohustust“.
Võib juhtuda, et distantsõppe päeval ei lahku laps koolitundide lõppedes arvuti eest, vaid jätkab meelelahutusega sealsamas. Ekraaniga töötamine koormab silmi, sest lähedale vaatamiseks peavad silmaläätse kuju muutvad lihased pingutama. Kui lähitöö (lugemine, arvuti või nutiseadmega töötamine) on kestev ja puhkepausideta, võib tekkida silmalihaste ülepinge ehk akommodatsioonispasm. Pinges lihas ei suuda lõdvestuda, et peale intensiivset lähitööd selgelt kaugele näha. Sellise ülepinge tunnuseks võib olla udune nägemine kaugele, väsimus, peavalu. Laps võib kurta, et ta ei näe enam hästi koolis tahvlile või kodus televiisorit.
Intensiivne lähitöö lapseeas soodustab lühinägevuse teket. Parim viis ennetada silmalihaste ülepinget ja vähendada lühinägevuse tekke riski või süvenemist on teha pause lähitöö ajal. Iga 20 minuti lähitöö järel peaks silmi lõõgastama, vaadates vähemalt kuue meetri kaugusele (nt aknast välja) vähemalt 20 sekundit. Koolilapsel, kes teeb palju tööd arvuti taga, võivad peavalud olla tundemärk silmalihaste ülepingest, mida täpselt on võimalik diagnoosida silmaarstil silmatera laiendusuuringuga.
Laps peab tegema puhkepause
Inimene pilgutab ekraani vaadates umbes 60% vähem kui tavaliselt. Pilgutamine on vajalik silmapinna niisutamiseks. Kuivus põhjustab silmade ärritust: hõõrumis- ja kipitustunnet, valulikkust ning soodustab ka silmapõletike teket. Ebapiisav õhuniiskus toas, mis sageli kaasub talveperioodil keskküttega, süvendab silma kuivust. Kui täiskasvanu saab endale meelde tuletada teadlikku pilgutamist ekraaniga töötades, siis lapsel on ehk raskem selle peale mõelda, et silmi peab sagedamini pilgutama.
Abi on kindlasti puhkepausidest. Lapsele peaks selgitama, et silmad väsivad liiga pikka aega ekraani ees olles, ning suunama last vahepeal silmi puhkama. Kaugele vaadates on ka pilgutamise sagedus normaalne ja silmapind niiske. Ruumi õhuniiskust reguleerivad õhuniisutid on väga kasulikud kuivades ruumides, kus silmade ebamugavustunnet võib esineda ka puhkeajal. Kui lapsel püsib silmade hõõrumistunne ja ebamugavus, võib proovida niisutavaid silmatilkasid. Sellised nn kunstpisarad on apteegis käsimüügis ning ei ole ohtlikud silmadele. Tihtilugu vajavad silmad niisutust palju kordi päevas. Kui silmad on põletikus – punetavad ja rähmavad – on aga vaja ravitilkasid, mida saab retseptiga väljastada perearst või silmaarst.
Distantsõppega võib niisiis kaasneda mitu tähelepanuväärset muutust lapse silmade tavapärases arengukeskkonnas. On selge, et lapsed peavad ka koroonatingimustes haridust omandama, kuid vanemad saavad panustada nende silmade kaitsmisele selles uues elukorralduses. Lähtuda võiks ühest lihtsast elulaadipõhimõttest, see on 2-20-20 reegel: laps peaks olema päevas vähemalt kaks tundi õues ja iga 20 minuti lähitöö järel tegema pausi, vaadates vähemalt 20 sekundit kaugusesse. Kasulik on ka nõuanne, et iga tunni lähitöö kohta päevas, peaks laps olema tunni õues. Lapsed kohanevad pidevalt muutuva elukorraldusega. Meie ülesanne on neile kohanemiseks pakkuda ka positiivset tervisekäitumist igal ajal.
