"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Majandusdoktor Vaarmets: pankade fondijuhid teevad tühja tööd (2)
11. detsember 2020
Scanpix

"Pankade aktiivselt juhitud fondijuhid teevad tühja tööd ning sa maksad fondijuhtidele ja analüütikutele palka, ent saad kehvema tulemuse," ütles majandusdoktor Tarvo Vaarmets.

Vaarmets ütles, et ta ei kavatse oma teisest sambast siiski raha välja võtta, sest eelkõige tänu riiklikule panusele on tema investeeringu tootlus olnud 16 protsenti aastas. Nimelt, kui inimene paigutab oma palgast teise sambasse kaks protsenti, siis riik paneb neli protsenti juurde. 

“Olen sellega rahul,” sõnas ta. Vaarmets märkis ka, et ei soovita kellelgi raha teisest sambast välja võtta, sest investor kaotab kohe oma rahast tulumaksu jagu ehk 20 protsenti.

Ta hoiatas ka, et kui hakata ise oma rahale piltlikult öeldes fondi halduriks, peab arvestama teenustasudega, mis on oluliselt suuremad, kui praegu indeksfondi investeerides. “Peab teadma, mis on aktsia ja mis on võlakiri – tuleks hinnata enne oma teadmisi,” ütles ta.

Indeksfond annab parima tootluse

Vaarmets märkis, et keskmine erainvestor ei suuda saavutada keskmist turu tootlust: selleks peab olema teadmisi. Lühidalt öeldes ei soovitanud Vaarmets aktsiatega aktiivselt kaubelda – ükskõik, kas seda teed ise või annad oma raha fondihaldurile. “Toetudes uuringutele, on indeksfond hea valik, seal on parim tootlus. Seal on madalad tasud ning pikaajaliselt toovad need parima tootluse,” sõnas ta.

Vaarmets hoiatas, et aktsiate puhul võib aastaga kaotada ka 30 protsenti, nagu me hiljuti nägime.

“Pankade aktiivselt juhitud fondijuhid teevad tühja tööd. Sa maksad fondi juhtidele ja analüütikutele palka ning saad kehva tulemuse. Kui fondi haldustasu on 1 protsent, siis ma üldse ei vaataks sellist fondi. Mida madalamad tasud, seda parem eeldus on saada kõrgemat tootlust,” ütles Vaarmets.

Tema sõnul tuleb vaadata, kuhu sinu valitud fond üldse investeerib. Aga eelkõige tuleb uurida, palju on haldustasu ja tootlus.

Vaarmets rõhutas, et tal on teine sammas keskmiselt 16 protsendilist tootlust toonud tänu riiklikele sissemaksetele hoolimata sellest, et makseid on kaks korda katkestatud. “Siiski on mul mure, et kas 4 protsendiline riiklik sissemakse tulevikus ikka jätkub,” sõnas ta. “Kui vaatan tulevikku, siis sotsiaalmaksust ei suudeta esimest sammast katta, vaid sinna võetakse vahendeid muudest kuludest. Võimalik, et riik võtab esimese samba kompenseerimiseks teise samba sissemakseid vähemaks.”

Ta märkis ka, et kolmandas sambas on tema hinnangul raha väga vähe ehkki see on hea võimalus investeerimiseks, sest tulumaks tagastatakse.

Madalapalgaline võib kaaluda raha väljavõtmist

Majandusdoktor Kristjan Liivamägi sõnas, et uuest aastast muutub tema sõnul tänu pensionireformile Eesti investeerimiskeskkonnas palju. Ta rõhutas kolme aspekti. Esiteks, pensionikogujatel on võimalus sisuliselt hakata fondihalduriks ning ise oma raha fondide, aktsiate ja võlakirjade rägastikus juhtida. Teiseks kõik raha on võimalik välja võtta ning osta kasvõi televiisor või hakata ise investeerima kuhu iganes. Kolmas võimalus on mitte midagi teha ja jätkata kogumist vanaviisi.

“Raha väljavõtmisel tuleb maksta tulumaks ning saamata jääb riiklik panus ehk 4 protsenti. Minu jaoks on see väga suur miinus. Juhul kui inimesel on vähidiagnoos ning on elada jäänud vaid aasta või kaks, on mõte raha välja võtta,” sõnas ta. 

Liivamägi möönis, et kui inimene teenib väga madalat palka, võib kaaluda ka raha väljavõtmist.

Ta nõustus Vaarmetsaga, et parim võimalus on jätkata kogumist indeksfondi, mis investeerib aktsiatesse, ent mitte võlakirjadesse. Viimastes on tootlus tema sõnutsi liiga madal.

“Kui sa ise investeerid näiteks USA aktsiatesse, siis sealt väljumisel tuleb maksta teenustasu,” tuletas ta meelde.

Kõrgem tootlus tähendab suuremat riski

Liivamägi märkis imestades, et 95 protsenti pensionirahast on tänaseni aktiivselt juhitud fondides, mis ei anna nii head tootlust, kui võiks saada indeksfondist. Ta soovitas pensionikeskus.ee lehelt uurida, millised on võimalused indeksfondi investeerida ning esmalt teha endale selgeks, millega üldse tegemist on.

“Küsimus on selles, et kui soovid kõrgemat tootlust, siis tuleb võtta suurem risk, ehk valida aktsiafondid. Kui riske ei soovi võtta, siis tasub võtta võlakirjad. Küsimus on millist riski soovid võtta?” selgitas investor.

Ta meenutas, et indeksfondid jäljendavad aktsiaindeksite liikumist, mistõttu teenib keskmiselt 8-10 protsenti aastas, mis on pikaajaliselt aktsiaturgude kasvuprotsent.

Investor Liivamägi: riiklikud sissemaksed võivad ka tulevikus peatuda

Liivamägi tõi näiteks ühe kogenud Eesti investori, kes on lubanud raha välja võtta puhtalt selle pärast, et vähendada poliitilist riski. “Kuna valitsus on kaks korda peatanud riiklikud sissemaksed, siis ta ei usalda ta riiki,” tõi ta välja investori põhjenduse.

Teine aspekt on tema hinnangul ka selles, et oodatav pensioniiga ajas tõuseb ning tema lapsed lähevad pensionile juba 80 aastaselt. Liivamägi osutas siiski teise ja kolmanda samba positiivsele poolele – teine ja kolmas sammas on pärandatavad, kuid esimene sammas kaob kohe, kui inimene sureb. 

Finantsdoktor Tõnn Talpsepp ütles, et ta ise jätkab samuti teise sambasse kogumist samamoodi kui varem. Siiski kiitis ta tekkinud võimalust oma raha ise hallata. Investor meenutas, et kui praegu sambast raha välja võtta, on kümne aasta pärast võimalik teise sambaga uuesti liituda. 

“Kuid investori sõber on aeg ning praegu loobudes kaoks kogu finantsturgudel teenitud tulu ja riiklik panus sinna otsa,” märkis ta.

Pika horisondiga investor võib suurema riski võtta

Talpsepp möönis, et kui hakata ise fondihalduriks, siis võimalus on investeerida ka ainult Balti turule, kus pole teenustasusid. Siiski rõhutas ta, et kindlasti tuleks portfell hajutada.

“Kõik, mis on börsidel noteeritud, sinna saab investeerimiskontol investeerida, ent tootluse saamiseks tuleb teha iseseisvaid investeerimisotsuseid. Ise tuleb aktiivne olla. Soovitan, et ärge olge laisad ning viige oma raha üle indeksfondidesse,” rõhutas ta. 

Investeerimisel tasub Talpsepa sõnul silmas pidada, kui palju inimesel aega on pensionile minekuni. “Mida pikem on investeerimishorisont, seda suuremat riski tasub võtta. Ajalooliselt taastutakse kriisidest mõne aastaga ning kui horisont on palju pikem, tasub riske võtta,” soovitas kogenud investor.

Siiski tõi ta välja ka indeksfondi väikese halva külje, nimelt läheb nende puhul raha maailma laiali. “Kui soovid, et sinu raha jääks Eestisse, siis tasuks kasutada fondijuhti. Võibolla ei olegi sul kahju selle eest rohkem maksta?” osutas ta.

Esimese asjana soovitas ta võtta aega, ja uurida, kuhu sinu pensionifond üldse investeerib. “Näiteks Saksamaa võlakiri on negatiivse tootlusega – miks peaks sinna üldse keegi tahtma investeerida? Aga mõned fondid teevad seda!” hoiatas ta.

Ta möönis ka seda, et poliitiline risk on olemas ja võib realiseeruda. “Ma ise mõtlen investeerides ka muudele võimalustele, mida võin ka sammasteks lugeda,” sõnas ta.

Talpsepp lausus ka seda, et kui majandus kasvab, siis esimene pensionisammas sammas võib ka kosuda.

Tänaseks on pensionifondidesse kogutud 5 miljardit eurot. Küsitluse järgi umbes veerand Eesti inimestest võtab oma pensioniraha välja.  

Investorid ja TalTeci finantsökonoomika doktorid Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets ja Kristjan Liivamägi arutlesid investeerimisklubi raames kolmapäevasel veebiseminaril teemal: “Kuidas pensionireformist kasu saada?”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

heiks
14. dets. 2020 15:33
miks räägitakse riiklikust 4% sissemaksest kui tegelikult on see 200% milleks mitterääkida reaalsusest? kui ma panen siss 200 eurot, siis riik paneb 400 juurde ja see on 200% mitte 4%
fondid kommunismuses
11. dets. 2020 08:48
Kui USA-s ja Eurus kuulutatakse välja kommunismus mis siis saab nn fondidest. Kui raha sedeleid saab teatavasti seinast massinas muudkui trükib juurde.