"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Rein Toomla: Keskerakonna stabiilselt tugeva toetuse saab kirjutada eduka kriisiohjamise arvele (1)
11. detsember 2020

"Just koroonaprobleemi lahendamisel on olnud väga nähtavad Keskerakonna poliitikud - nii peaminister kui sotsiaalminister. Kuni koroonakriisi ohjamisele suuri etteheiteid ei ole, saavad nad ka stabiilselt tugevat populaarsust nautida," selgitas Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla Keskerakonna esimest kohta erakondade populaarsusküsitluses.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale hääle 25 protsenti valijatest ja sellega on Keskerakond valijate hulgas kõige populaarsem partei, selgub ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse tulemustest.

“Keskerakonna populaarsus on siin pidevalt kõikunud enam-vähem veerandi ümber ja võib öelda, et tegemist on stabiilse eduga,” nentis Toomla, kelle hinnangul võib seda seletada asjaoluga, et tegemist on juhtiva valitsusparteiga.

“Kas selline toetus ka erakonda ennast rahuldab, on eraldi küsimus,” küsis Toomla. “On ju olnud ka aegu, kus Keskerakonna toetus on olnud seal 30% ümber. Ideaalis ilmselt soovitakse seda toetust praeguselt veelgi kasvatada, kuna ollakse valitsuse juhterakond ja on võimalus teha ennast nähtavaks.”

Eesti 200 kiire tõus muudab ettevaatlikuks

Viimastel riigikogu valimistel 4,4 protsenti toetust kogunud ja parlamendi ukse taha jäänud Eesti 200 toetus kerkis seevastu detsembris Turu-uuringute küsitluses juba 20 protsendile. Eesti 200 toetus on jõuliselt kasvanud just aasta kahel viimasel kuul – veel oktoobris oli nende toetus seitse protsenti. “Selline tõus paari kuu jooksul – kaks kuud tagasi ole see näitaja ainult 7% ja nüüd 20% – teeb alati ettevaatlikuks,” tunnistas Toomla.

Tema hinnangul on populaarsuse kasvu põhjus asjaolus, et Eesti 200 ei ole kuskil võimu juures ning pakub seetõttu lootust inimestele, kes on parlamendierakondadest mõnevõrra tüdinud. “Neist ei teata ei halba ega head. Aga neile loodetakse. Ja lootuse põhjus on see, et ju siis on valijaskond riigikogu praegusest koosseisust mõnevõrra tüdinud ja ei jaga kõiki neid asju, mis seal tehakse,” selgitas Toomla.

Parlamendis on selle koosseisu ajal olnud Toomla hinnangul vastasseise rohkem kui mõne varasema koosseisu ajal. “Ühelt poolt on kindlasti EKRE asju pingestanud aga teiselt poolt mõjutab ka koroona – inimesed on üldse ärevil. Ja kuidas seda ärevust maha suruda – võib-olla just sellega, et poliitiliselt toetatakse rohkem neid jõudusid, mis parlamendis ei ole,” mõtiskles Toomla. “Tegelikult ka rohelised on saanud märkimisväärse toetuse.”

Politoloogi hinnangul saavad tuleva aasta oktoobris toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogude valimised Eesti 200-le tõsiseks mõõdupuuks. “Tegelikult ei olegi Eesti 200-l põhjust praegu analüüsida, miks neil nii hea tulemus on – aga nad peaksid analüüsima, mida teha kohalikel valimistel, et see populaarsus kasvõi ligilähedaselt ära realiseerida,” arvas Toomla. “Kui nad saaksid valmistel üle Eesti kasvõi 10%, siis oleks põhjust rääkida ikka väga suurest edust.”

Reformierakond kaotab valijaid Eesti 200-le

Reformierakonda toetas detsembris 21 protsenti valijatest ja see on Turu-uuringute küsitluses erakonnale aasta ja kogu viimaste valimiste  järgse aja madalaim näitaja. Juunis oli Reformierakonna toetus aasta kõrgeimal tasemel ehk 33 protsenti. “Reformierakond on kaotanud populaarsust ikka sellepärast, et nad on opositsioonis. Ju nad siis ei ole suutnud ka opositsioonierakonnana näidata, et valitsus teeks midagi väga valesti ja et nemad teeksid paremini,” selgitas Toomla.

Siin on tema hinnangul kindlasti palju kaasa aidanud viiruseprobleem. “Selle viiruse ohjamisel valitsusele väga suuri etteheiteid ju teha ei anna – see on ilmselt selge valijale ja see on selge ka Reformierakonnale. Loomulikult nad ütlevad, et kõike oleks pidanud tegema natuke teisiti. Aga just nimelt natuke – valitsus ei ole seni selle viiruse vaoshoidmisel teinud põhimõttelisi vigu. See, kas mõnda asja oleks võinud teha nädala varem või hiljem, ei ole väga tõsine süüdistus,” rääkis Toomla.

Reformierakonna puhul tuleb tema sõnul kindlasti vaadata ka Eesti 200 mõju, sest puhtalt maailmavaatelistes küsimustes on need erakonnad võrdlemisi lähedased. “Kui mingi osa Reformierakonna valijaid on oma erakonnas pettunud, siis kuhu neil mujale minna?” küsis Toomla, kuid leidis samas, et tegelikult on ka teisi võimalusi. “Lõppkokkuvõttes on ka Keskerakond Reformierakonnale suhteliselt lähedal – mõlemad on ühes poliitilises perekonnas olevad parteid.”

Tõehetk on Toomla sõnul ikkagi kohalike omavalitsuste valimised veidi vähem kui aasta pärast. Reformierakond vana erakonnana on nendeks tema hinnangul kindlasti paremini valmis kui Eesti 200.

Konfliktsus maksab EKRE-le kätte

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonna (EKRE) toetus oli detsembris 14 protsenti. See on EKRE-le aasta madalaim näitaja ja kehvim tulemus ka alates riigikogu valimistest, kus partei kogus 17,8 protsenti toetust. “EKRE puhul ma näen, et nende toetus langemise puhul saab rääkida enam-vähem püsivast trendist,” nentis Toomla. “Ainuke põhjus, mis ma suudan välja mõelda, on selle erakonna destruktiivne käitumine – nii valitsuses kui ka parlamendis.”

Politoloog täpsustas, et destruktiivse käitumise all pidas ta silmas just erakonna liidrite käitumist, mille eest nad on saanud ka vastu näppe. “Mart Helme tagasiastumine oli ju ikkagi sisuliselt vallandamine. Ka Martin Helmele on lühikese aja jooksul kaks korda proovitud umbusaldust avaldada. See küll ei ole õnnestunud, kuid eks ta mõjutab ikka,” arutles Toomla.

Toomla sõnul võidakse ju küll rääkida, et EKRE on pildil ja on isegi välja pakutud, et Martin Helme on tegelikult see, kes valitsust juhib. “Mina seda siiski ei riskiks väita. Pildil on nad küll, kuid nad on negatiivselt pildil ja see on ka üks põhjusi, miks EKRE populaarsus on selges langustrendis.”

Suur küsimus: kas Isamaa lõheneb?

Iga kord kui uued erakondade reitingud tulevad, tekib ka küsimus, mis saab koalitsiooni kolmandast parteist – Isamaast, mille toetus võbeleb valimiskünnise lähedal. Nii sotsiaaldemokraatide kui Isamaa toetusreitingud on võrreldes novembriga püsinud muutumatuna. Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda toetas detsembris üheksa protsenti ning Isamaad viis protsenti valijatest.

“Kui vaadata neid reitinguid ainult, siis tuleb küsida, et mis neist ikka saab, sest eks nad selle 5% ümber on kõikunud varemgi. Aga reitingud reitinguteks – valimised on olulised – ja valimistel on Isamaa vana ja kogenud erakonnana alati teinud tunduvalt parema tulemuse,” rääkis Toomla. “Isamaal on tuntud ja tunnustatud kandidaadid, kes on Isamaa alati kenasti välja vedanud.”

Isamaa puhul on Toomla hinnangul tõsisem probleem võimalik lagunemine, mis reitingutes ei kajastu. “Tuleb siiski välja, et vanad arusaamad ei kao mitte kuhugi. On ju teada, et Parempoolsete ühendus Isamaas on suuresti vana Res Publica. Hoolimata sellest, et pea 15 aastat tagasi toimus kahe erakonna ühinemine, on vastuolud ühelt poolt omaaegse Isamaaliidu konservatiivsuse ja teiselt poolt omaaegse Res Publica liberaalsuse vahel endiselt täiesti olemas,” selgitas Toomla.

Nüüd on politoloogi sõnul küsimus selles, kui agressiivselt see Parempoolsete ühendus hakkab käituma. Isamaa erakonnas on sisevalimised järgmise aasta juunis ja siis selgub, kes pääsevad erakonda juhtima ja milliseks kujuneb erakonna suund. “Kas säilitatakse ühtne erakond või toimub seal mingisugune lagunemine.”

Tuleviku määravad koroona ja rahvahääletus

Tulevikutrende prognoosides nentis Toomla, et need sõltuvad eelkõige kahest asjast – koroonakriisi edasisest arengust ja sellest kas abielu teemaline rahvahääletus tuleb või ei.

“Kui asi läheb karmimaks – tööpuudus kasvab ja ettevõtted pannakse kinni ning selgub, et valitsusel ei ole võimalusi neid koju jäävaid inimesi kuidagimoodi toetada, siis see hakkab kindlasti mõjuma ka toetusnumbritele,” kinnitas Toomla, kelle hinnangul võidaksid sellest olukorrast eelkõige parlamendivälised erakonnad aga ka opositsioon.

“Ja muidugi, mis meeli kütab on see, kas rahvahääletus tuleb või ei tule. Aga ma ei arva, et see tooks kaasa rohkem kui 5% mõju ühegi erakonna reitingule,” sõnas Toomla.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

edetabel
12. dets. 2020 12:11
https://lounaeestlane.ee/euroopa-suur-koroonakaart-ja-tabel-leedu-on-tousnud-teiseks-eesti-ja-lati-ruhivad-tuules/