Heidame pilgu taas 100 aasta tagustele Tallinna uudistele ajalehtede Päewaleht, Waba Maa ja Tallinna Teataja artiklitele tuginedes. Nädala läbivaks teemaks oli  leivavilja hinna tõus ja laevatehaste tööliste streik.

Kirjameestele andis tegevust ka novembri lõpust alates kestev esimeste riigikogu valimiste tulemuste kokku lugemine, mida polnud suudetud enam kui kahe nädala jooksul lõpule viia. Samas olid alanud ettevalmistused Tallinna linnavolikogu valimisteks.

Waba maa kirjutab 1920. aasta 6. detsembri numbris:
Tallinna linnawolikogu walijate nimekirjade kokkuseadmine alganud

„Tallinna linnawalitsus annab sellega üleüldiselt teada, et linnawalitsus asub 8. detsembrist k.a. linnawolikogu walijate nimekirjade kokkuseadmisele.  /…/Arwesse weõttes, et linnawolikogu walimiste nimekirjade kokkuseadmiseks wõetakse aluseks Riigikogu walijate nimekirjad, kust aga mitmed hääleõiguselased kodanikud mitmesugustel põhjustel on wälja jäänud, oleks wäga soowitaw, et need kodanikud ennast linna statistikabüroosse, mis igapäew kella 8 homm. kunni k 8. õht. on awatud, linnawolikogu walijate nimekirjadesse kandmiseks üles annaks.“

Alla on kirjutanud tollane linnapea Anton Uuesson, kes oli ametis tervelt 15 aastat vahemikus 1919-1934.

Laevatehaste tööliste streik

Tallinna laevatehaste töölised on asunud saamata jäänud toiduabi tõttu streikima. Sellekohane artikkel on unustanud mainida sõnagagi seda, millest töölistel konkreetselt puudus on, aga mitme ajalehe infot võrreldes saab lõpuks selgeks, et tegu on siiski toidunappusega, millega on kogu riik võitlemas. Etteruttavalt võib öelda, et vaatamata karmidele ähvardustele streikijad töölt lahti lasta kestis tööseisak veel pikalt edasi.

Tallinna laewatehaste töölistestreigist

23. now peakoosolekul warustuse asjus seadsid töölised nõudmise üles, et esimeseks detsembriks olgu saamataolew warustus rahas wälja maksetud, wastasel korral jätawad töölised omale tegewuswabaduse. Esimeks detsembriks saadud wastus ei rahuldanud töölisi ja nad panid neljapäewal töö seisma.

Reedel käisid töölistewanemad peaministri jutul, kus nende ainete eest, mida walitsusel wõimalik ei ole anda, turuhinna wahe rahas wälja maksetakse. Saadus wastusega ei olnud töölised jällegi rahul, nõudes kindla tähtpäeva äramääramist, millal wälja maksetakse. Töö seisis ka laupäewal, millal töökaitsekommisar ilmus ja teatas, et mingit waherahamaksmist ei tule, waid walitsus hakkab juba esmaspäeval aineid wälja jagama. Töölised otsustasid oma nõudmiste juurde jääda ja enne mitte tööd algada, kui kindel tähtpäew määratakse, millal waherahamaksmine algab.

/…/ Arusaadawalt ei wõinud walitsus niisugusele nõudmisele wastu tulla, sest töölistele oli juba suuremal hulgal warustust walmis ostetud, kõrgete turuhindadega wõrreldes hoopis soodsamate tingimistega, nii, et töölistele praeguste turuhindadega rahatasu maksta warustuse asemel, mis walitsus omast käest wõib anda, tähendaks riigikassale kahju teha.

Kuuldawasti on siseministri poolt korraldus tehtud, et töölised, kes esmaspäewaks tööle ei hakka, lahtilastuks loetakse.“

Juukselõikuse hinna tõus ja laupäev ainult habeme ajamiseks

Nädala alguse ajalehtedes kirjutatakse sellest, et juuksurid ja habemeajajad on otsustanud hindu tõsta ja töökorraldust muuta, et jätkuvalt tõusva elukallidusega sammu pidada.

Tallinna juukselõikamise-ja habemeajamiseäride pidajate ühisuse peakoosolekul  eile tuli harutamisele ja otsustamisele tööhindade kõrgendamise küsimus, mis elawaid wastu- ja poolträäkimisi esile kutsus.

Tööhindade kõrgendamise wastu rääkisid peaasjalikult kaugemal linnaserwadel asuwate töökodade pidajad, ära näidates, et elukalliduse tõusule tingimata tarwis tõkkeid teha, ja et liig kallid tööhinnad peaasjalikult kehwema töölisteklassi poolt töötarwitamist wähendab. Häälteenamusega otsustati siiski tööhindasid 50 protsendi wõrra tõsta.
Läbirääkimistel awaldati mõtteid ja leiti töötarwitajate enesete huwides soowitawaks, et laupäewadel juukselõikamine täielikult ära jääks ja ainult habet aetaks. Ei tuleks siis inimestel tundide wiisi sabas oma järge oodata, sest sellel päewal ainult habet ajades jõuaks mitu korda rohkem töötarwitajaid wastu wõtta. Ka inimestel esenestel tuleks tähele panna, et juuksed niisugusel päewal lõigata laseks, millal juukselõikajatel rohkem aega, kuna kibeda laupäewa peale ainult habemeajamine jääks.

Linn hoidis leiva hinna madalal

Tallinna linn muretses ka 100 aasta eest oma elanike käekäigu pärast ning sõjajärgsel talvel oli üks olulisemaid probleeme kindlasti toiduga varustamine. Leiva hind tõusis hoogsas tempos ning linn otsustas sekkuda.

Waba Maa, 06.12.1920:

Tallinna linnaelanikkude leiwaga warustamise asjus palub toitluswalitsus awaldada järgmist:

Wiimasel nõupidamisel toitlusministeeriumis 2. dets. k.a., millest maakondade ja linnawalitsuste esitajad osa wõtsid, tuldi arwamisele, et omamaa normiwilja ei jätku sõjawäe ja kõigi elanikkude toitmiseks. Normiwilja jätkuks ainult sõjawäele ja kõige waesemate elanikkude toitmiseks, kuna suurem osa elanikkudest sunnitud on wabaostuwilja tarwitama. Wabaostuwili, mis linnawalitsus walitsuselt  elanikkude warustamiseks saab, maksab 650 marka puud, a seega tuleks toitluswalitsusel tshekileiva hinda tõsta umbes 14 marga peale nael, mis aga walitsuse kui ka linnawalitsuse arwates wõimata, sest niisugune järsk leiwahinna tõstmine tooks kaasa tuntawa elukalliduse ja alandaks rahakurssi.

Ülewaltoodud põhjusi arwesse wõettes otsustati: leiwahinda Tallinnas jätta endiseks, millele linnawalitsusel tuntaw summa juurde maksta tuleks.

10. dets. k.a. kuni 1. jaan. 1921. a oleks tshekileiwa hind arwatawasti umbes 8 marka nael, millele linnwalitsus mitmed miljonid juure peaks maksma. Et linnawalitsus praeguses raskes majanduslises seisukorras niisugust suurt kulu kanda ei suuda, tuleks kahju walitsusel enda kanda wõtta.

Sama kuupäeva Tallinna Teataja annab teada, et petrooleum läheb linnas vabamüügile ja habemeajamise hind tõuseb. Ühe muheda uudisena räägitakse müügile jõudnud populaarsest liköörist, mille tootja eelistab tundmatuks jääda:

Eesti wabriku liköör
on nüüd joogimajades saadawal. Sildil, mis täiesti kvassipudeli silti meelde tuletab, eti ole wabrikandid oma nime söandanud nimetada.

Liköör olla juba kõigis restoranides tarwitusel ja seda joodawat wäga palju. Mehed ja naised, muidugi jõukamast klassist, rüübata seda wedelikku üksteise wõidu.

7. detsembril 1920 avaldas Waba Maa esilehel suure kuulutuse, mis kõlab justkui tuttavalt ka tänases kontekstis. Nädala teises pooles ilmus sarnaseid kuulutusi ka teiste vastavatud liuväljade kohta.

Kodanikud – liurauad korda!
W.S.  „Sport“ – Toom-Waestekooli t 3

Täna, 7. detsembril k.a. k. 7 õhtul pidulik liuwälja wamine. Wäli lipuehetes, muusika kell 7-10. See nädal läbi iga päew muusika.

Kuna näljane mõtleb ikka leivast, siis läbib leivahinna teema ühtse joonena kõiki nädala lehti.

Waba Maa kirjutas järgmist:
Tallinna elanikkude leiwaga warustamise küsimuses wõttis linna toitluskommisjon eile õhtusel koosolekul järgmised otsused wastu:

1)      Waesed tööwõimetud inimesed tulewad linna hoolekande osakonnas registreerida ja nende tarwis toitlusministeeriumilt normiwilja nõutada, tunni ühe naela leiwa tarwis päewa kohta

2)      Kõikidele teistele linnaelanikkudele, nende jõukuse järele wahettegemata, leiba anda, mille naelahind kunni 1. jaanuarini mitte üle 8 marga ja 1. jaan. 1921 a. algades mitte üle 10 marga ei tohiks tõusta.

3)      Elanikkude liikidesse jagamine waranduslise seisukorra järele on tehniliselt läbi wiimata.

Karm karistus popitegijale

Näib, et 100 aasta taguses Tallinnas võeti koolis käimise kohustust äärmiselt tõsiselt ka linnaametnike poolt ning sellest kõrvale hoidmine tähendas karmide karistuste osaks saamist.

Tallinna Teataja, 7.12.1920: Kohtulik karistus koolisunduse täitmata jätmise eest.

I linna algkooli õpilane Kipper oli läinud aasta kewadel 28 päewa koolist puudunud. Kooli hoolekogu leidis, et Kipper on koolist puudunud mitte wabandatawatel põhjustel ja määras temale trahwi 5 marka iga puudunud päewa eest. Et aga õpilase isa Hans Kipper trawhi wabatahtlikult ära ei maksnud, anti asjale kohtulik käik ja 6. detsembril oli kaebus 4. jaoskonna rahwakohtuniku juures arutlusel. Wiimane leidis Hans Kipperi koolikohustuse mittetäitmises süüdi olewat ja kohustas teda hoolekogu poolt määratud trahwi wälja maksma. Wiimane tegi ka seda sealsamas asja arutuse järele ja päästis ennast seega raskemast algkooli seaduses § 15 ettenähtud karistuse eest (kaks kuud wangistust).

Mure ebakorrektsete voorimeestega

Väga sarnaselt tänasele päevale, kui MUPO pidevalt taksoteenuse kvaliteedil silma peal hoiab, tegeles linn voorimeeste teenusekvaliteedi jälgimisega juba 100 aasta eest.

Päevaleht kirjutas 7. detsembril: 

Meie woorimeestest

Teatawasti oli mõne aja eest Tallinnas üleüldine woorimeeste järelwaatus, kus paljud sõiduriistad sõiduks mittekõlbuliseks tunnistati ja woorimeestele ära keelati neid tarwitamast. Selle peale waatamata tarwitawad woorimehed praegugi weel kõlbamta sõiduriistu. Nüüd on Tallinna politseiülema poolt korraldus tehtud, et kõik woorimehed, kes kõlbmata sõiduriistadega tänawatele ilmuwad, politsei poolt kinni peetakse protokolli kokkuseadmiseks ja sõiduluba ärawõtmiseks.

Woorimeeste riiete asjus on kuulda, et praegu sellekohastes asutustes woorimeeste wormi küsimuse kallal töötatakse. On ju praegu meie woorimehed oma näruste riiete poolest igaühele wäga silmapaistwad.

Toiduhinnad tõusevad lisaks poodidele ka linna sööklates, sellekohane uudis ilmus samuti Päevalehes:
Linna rahwaköögis hindasid kõrgendatud
Linna rahwaköögi juhataja ettepanekul otsustas linna toitluswalitsus eilasel koosolekul toiduhindasid järgmiselt tõsta: kahe roaga lõunasöök 10 marga pealt 12 marga peale ja liiter suppi 3 marga peale.

Sõjavangide tööjõuna kasutamise lõpp

Et sõja järelkaja väga tugevalt veel kogu ühiskonnas kajas, oli ilmne ka lehekuulutusi vaadates. Üheks heaks näiteks on järgmine kuulutus sõjavangide tööjõuna kasutamise lõpetamise kohta:

Tallinna linna politseiülem annab teada, et kõik, kellede juures Tallinnas on tööl Pääsküla sõjawangide laagrist wõetud sõjawange, peawad arwed laagriga 12. detsembriks k.a. ära õiendama ja wangid laagri tagasi wiima, ehk, kui wang Wenemaale tagasi minna ei taha, tooma teda kunni 12. detsembrini k.a. ühes dokumentidega kohalisse politseijaoskonda, allkirja andmiseks, et tema tõesti omal wabal tahtmisel Wenemaale tagasi minan ei soowi ja temale kuulutamsieks, et peale 15. dets. k.a. tema õiguse kaotab sinna tagasi minna kui sõjawang.
Politseiülem: Ruben.

Dvigatel röövib kogu linna elektri

7. detsembri Tallinna Teataja annab aga teada, et elektrivarustus on linnas kehval järjel ning suure osa toodetavast elektrist neelab hiigeltehas Dvigatel, nii, et ülejäänud klientide jaoks seda enam piisavalt ei jagu.

Elektritarwitajatele

Iga päew kella nelja ümber on elekter tume ja elektritarwitajad pahandawad elektrijaama üle. Walgustuse ja weemuretsemise komisjoni poolt palutakse meid seletada, et elektri tumedus õhtul tuleb sellest, et meie elektrijaam ülekoormatud on. Peale kella nelja hakkab „Dwigateli“ wabrik woolu wabaks andma ja siis läheb tuli walgemaks, kuid walgus on weelgi nõrk. Jaanuarikuus saab uus elektrijaam, mille ehitus juba ammu käsil, walmis, siis wõidakse kõiki elektritarwitajaid täieliselt rahuldada. Praegu peaks aga kõik tarwitajad õhtul kuni kella kaheksani elektriga wõimalikult kokkuhoidlikud olema.

Lühem tööpäev linnaametnikele

8. detsembril 1920 teatas Päevaleht, et linn on otsustanud oma töötajate elu pisut lihtsamaks muuta tööpäeva lühendamise näol, ent samas hakatakse lühendatud tööpäevast kinni pidamist rangemalt jälgima.

Linnaasutustes 6 ½ tunniline tööpäev maksma.
Linnawalitsus otsustas kõigis linnaasutustes tööpäev ühe tunni wõrra lühendada. Töö algub kell ½ 9 ja lõpeb kell 3 p.l.

Ühtlasi nõutakse linnateenijatelt, et nad punktipealselt teenistusse ilmuks. Seni seda ei nõutud.

Esimene bussiliin nõudis kirvehinda

Järgmisel päeval ilmunud Päevaleht annab aga teada Tallinna ühistranspordi uutest saavutustest – rubriigis „Linna asjad“ antakse teada, et esmakordselt on linnas käima pandud bussiliiklus, seda küll eraettevõtja algatusel. Vahemärkusena tuleb tõdeda, et bussipileti hind oli tollast eluolu arvestades üsna krõbe – eriti arvestades asjaolu, et kahekäiguline eine linna köögis maksis 12 ja bussipilet 25 marka.

Auto-omnibus Wene turu ja Kadrioru wahel käima pandud

Eile 8 kp. hakkas ühe kohaliku  ärimehe ettewõttel Wene turu ja Kadrioru wahel auto-omnibus korrapäralisi sõitusid tegema. Liikumine algab hommikul kella 8 ja wältab kella 8 õhtul. Wene turult sõidab autowagun iga 15 minutilise seisaku järele wälja, kuna Kadriorust sinnajõudmise järele kohe tagasi pöörab. Soowi järele lastakse sõitjaid autowagunist sõiduteel igal pool maha. Sõidu eest wõetakse: täiskaswanute pealt 25 ja laste pealt 15 marka.

9. detsembri Tallinna Teataja räägib edukalt lõppenud läbirääkimistest linna ja vabariigi valitsuse vahel, mille tulemusena tagatakse linnaelanikele kindla hinnaga leivavilja ostmise võimalus.

Walitsus annab Tallinnale detsembrikuul leiwawilja kindla hinnaga

Wabariigi walituss otsustas selleks, et tshekileiva hind Tallinnas detsembrikuul mitte üle 8 m. nael ei tõuseks, anda Tallinna linna wolinikele rukkid kuni 10. dets. k.a. hinnaga 275 m puud ja siis kuni selle kuu lõpuni hinnaga 300 m. puud. Rukki tegeliku ja siin nimetatud hinna wahe wõtab walitsus oma kanda, kuid see summa ei wõi üle 10 miljoni marga tõusta.

Vabadussõja kangelaste kadumislugu sai selguse

Nädala viimane Tallinna Teataja annab 11. detsembril 1920 teada, et Jüri Vilmsi kadumiseloos on selgust saadud ning tema ja ta kaaslaste ühishauast avastatud põrmud tuuakse peatselt Soomest, Helsinki lähistelt, kodumaale.

„Ometi wiimaks tõuseb kate Jüri Wilmsi saladusliku kadumiseloo pealt. Paar aastat käisid wäga mitmesugused kuulujutud tema ja ta kaaslaste saatuse kohta, nüüd on kindlad teated selle üle, kes nende hukkajateks olid. Need, kes Eesti iseseisvust tahtsid ära häwitada, need hukkasid Eesti isesisvuse ja rippumatuse eest noore julge wõilteja ühes tema kaaslastega. /…/

Ka sama kuupäeva Waba Maa kirjutab väga pikalt Vilmsi teemadel ning muuhulgas mainitakse ka Riigikogu valimiste (ikka veel kestvat) häältelugemist, millele (lugeja vaatenurgast vaadatuna) ei tundugi lõppu tulevat, justkui oleks tegu hiiglasliku suurriigiga.

SEOTUD LOOD: 

Täna 100 aastat tagasi: valik uudiseid 4. detsembrist 1920