"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline on Tallinna kõige suurejoonelisem ehitus (0)
11. detsember 2020
Mats Õun

"Pole kahtlust, et Oleviste kirik on kõige suurejoonelisem ehitus, mis sajandite jooksul on Tallinnasse loodud ja inimkäte läbi säilitatud. Ja seda hoolt ja armastust selle pühakoja vastu näitab üles ka linn, kes toetab pühakoja renoveerimistöid," rääkis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa saates "Tallinna panoraam". 

 

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa tutvustas Oleviste kiriku sisustust, mis on pärit aastast 1840.

“Öeldud on, et kirikuid ehitatakse jumala auks ja linna iluks. Nii on olnud ka Olevistega, aga taevased väed on olnud üsna karmid selle pühakoja vastu: kahel korral on see täiesti tühjaks põlenud, viimati juhtus see 16. juunil 1820,” rääkis Kuuskemaa.

Ta tõi välja tõiga, et kiriku taastamist toetasid isegi Vene kõige kõrgemad valitsejad. “Vene riik andis kiriku taastamiseks raha ja ta sai nii uhke sisustuse, nagu tal praegu säilinud on. Kiriku taastamise juures etendas suurt osa tollane Eestimaa tsiviilkuberner Paul Friedrich von Benckendorff.

“Kujunduse osas on üks Eestimaa aadlisoost pärinev Vene suurtükiväe ohvitser, kes valdavalt tegutses kunstnikuna, jätnud olulise jälje ka siia kirikusse – see oli Friedrich Ludwig von Maydell. Ta kavandas kantsli, altari ja muud manused,” rääkis Kuuskemaa, lisades, et Maydell oli oma ajas eesrindlik, järgides keskaegset gooti arhitektuuri stiili.

Altari kujundasid kuulsad Peterburi meistrid

Kuuskemaa ütles, et kui me oleme harjunud altariks nimetama kõike, mis on kiriku kooriruumis, olgu see siis skulptuur, maali-, kivi- või puidu osa, on altar täpsemalt vaid kivist laud ja muu selle kohal on retaabel.

“Huvitav on see, et erinevalt tavalisest altarilauast on siinse altarilaua esimene osa ja küljed joonistatud reljeefidega. Altarilaud on maailma kõige kuulsamast valgest säravast Carrara marmorist. Ja siin on ka gooti terav- ja ümarkaari, mis seostuvad gooti arhitektuuriga, aga sellel on kolm reljeefi,” juhtis ta tähelepanu erilistele detailidele.

“Esimene neist on vasakpoolsel otsal – siin on kullatud pronksist “Maarja kuulutus”: vasakul seisab püha ingel Gabriel, käes liiliaoks, kuninglikkuse ja neitsilikkuse sümbol, ning tema ees kummardab alandlikult ristis kätega neitsi Maarja, templi neitsi, kellele Gabriel on määratud teatama, et Maarja peab Jumala Poja ilmale tooma,” kirjeldas ta.

Edasi näitas ta altari paremal serval olevat Kristuse ristimise stseeni, kus Ristija Johannes on tõstnud käe, et tilgutada Jeesusele pähe Jordani jõe vett. “Huvitav on märkida, et selle altari tellimisel etendasid oma osa ka Peterburi kunstnikud – professor Vassili Demut-Malinovski jt,” tutvustas ta, lisades, et Kristuse-teemaliste reljeefide meistrid pole täpselt siiski teada.

“Kõige tähtsamal neist on kujutatud “Püha õhtusöömaaega”, millel on laua taga seisev Kristus, kes oma käega ulatab karika ühele oma jüngritest. Osa apostleid on siin jahmunud ilmega, sest Kristus on öelnud, et “üks teie hulgast reedab mind”,” rääkis ta, et just sellest stseenist on saanud alguse tänini kestev armulaua liturgia, mille vein ja leivad sümboliseerivad Kristuse verd ja ihu.

Kroonlühtrid annetasid linnakodanikud

Oleviste altarikunst avaldab austust neitsi Maarjale kui jumalaemale. “Altari teravkaare all valendab meile jälle vastu Carrara marmor ja kui me silmi pingutame, siis näeme, et vasakul istub neitsi Maarja ja paremal Jumal ise, üleval on tuvi Püha Vaimu näol,” selgitas kunstiajaloolane.

“Aga külgedel on kaks aupaklikult kummardavat inglifiguuri, kes seda stseeni jälgivad – see peaks olema Peterburis tegutsenud itaallase Paolo Triscorni töö, aga reljeef on tõenäoliselt Malinovski looming, tema esimene perekonnanimi Demut tähendab saksa keeles alandlikkust ja ta oli saksa ja vene rahvusest,” rääkis Kuuskemaa.

Ta lisas, et altari tähtsaima teose, retaabli altarimaali on maalinud Wilhelm von Kügelgen: “Ta oli rahvuselt sakslane ja järgis luterliku kiriku hoiakut, et isegi nii dramaatiline stseen nagu Kristuse ristilöömine ei tohi olla liiga vaeva ja valu täis, vaid selles peab olema ka lootust.”

“Kantsel on skulptor-kiviraidur Johann Gottfried Exneri töö, kavandanud on selle Maydell ja see on innovaatiline oma aja kohta, sest sellel ei ole kujutatud evangeliste mitte inimfiguuridena koos atribuutidega, vaid ainult atribuudid, mis vihjavad evangelistidele,” näitas Kuuskemaa.

Ta rääkis, et kirikusse tellitud uue sisustuse kõrval olid oluline ka orel ja valgustid. “Koguduse liikmed nii aadli kui ka kodanikkonna hulgast otsisid üles oma vanaaegseid toredaid kroonlühtreid, mis olid valmistatud juba renessansi või baroki ajal ja annetasid need kirikule – nii et siin on kokku 17 väga stiilset lühtrit,” jutustas ta.

Tallinn toetab kiriku restaureerimistöid: aastal 2019 korrastati torni ja vaateplatvormi ja korrastustööd kiriku juures jätkuvad ka sel aastal.

VAATA KA: 

VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid?

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kus Laial tänaval asus öörahu tagamise rõngas

VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, miks ja millal sai Toompeal asuv Rootsi bastion endale nimeks Lindamägi

VIDEO! Heeroldi jutud. Kummitavate vaimude tänav

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.