„Need summad on kindlasti piisavalt suured selleks, et koorijuhid, tantsujuhid ja orkestrijuhid saaksid teatud garantii oma tegevusele, et nad ei peaks ainult taksot sõitma ja õhtul siis kaks tundi nii-öelda dirigenti mängima,“ ütles Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling.

Kultuuriminister Tõnis Lukas ja Tuuling allkirjastasid 8. detsembril ühiste kavatsuste kokkuleppe, millega külmutatakse aastaks kultuuritöötajate alampalk ning seatakse sisse palgatoetus laulu-ja tantsupeo kollektiivide juhtidele.

„Ma olen väga rõõmus, et selline ühiste kavatsuste protokoll ja leping sai sõlmitud. Me teeme seda igal aastal ja läbirääkimiste alguses, aasta keskel, on alati soov kultuuritöötajate palku tõsta ja veel mitmeid niisuguseid sotsiaalsete hüvede ja garantiidega seotud küsimusi lahendada. Vahel õnnestub see paremini, vahel mitte. Aga sel korral me sõlmisime lepingu, et valdkonnas püsib töörahu ja hea koostöömeel,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

„Täna otsustasime üheskoos, et hoiame kultuuri- ja spordi- ning huvitegevuse maksimaalselt avatuna, et inimesed saaksid oma professiooni edendada, arendada ja teiseks, et inimesed tunnetaksid ka, et maailm ei ole seisma jäänud,“ ütles Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling.

Laulu-ja tantsupeorahvas saab palgatoetuse

Kuigi kultuuritöötajatele ei olnud võimalik tulenevalt keerukast olukorrast maailmas üldist palgatõusu järgmise aasta eelarves tagada, siis üks väga oluline samm siiski astuti – nimelt on riigieelarves ette nähtud vahendid selleks, et järgmisel aastal käivitub laulu- ja tantsupeo traditsiooni säilitamiseks kollektiivi juhtide ehk koolijuhtide, tantsujuhtide ja orkestrijuhtide palgatoetuste süsteem.

„See puudutab ja päris paljusid inimesi, neid kollektiivi juhte on üle Eesti palju. Ja sellest on räägitud juba mõnda aega, aga järgmise aasta eelarves on need vahendid, et me tõesti selle süsteemi käivitame ja neid toetusi maksma hakkame,“ selgitas Lukas, kelle sõnul on palgatoetusteks lähiaastatel ette nähtud 2,7 miljonit eurot.

Seni on laulu- ja tantsupidude kollektiivide juhtidele töötasu makstud vastavalt konkreetsetele kokkulepete ja võimalustele, ent üldiselt on see tasu Lukase sõnul olnud väga väike ning tihti pole sellega kaasnenud ka sotsiaalsed garantiid.

„Nüüd seatakse sisse süsteem, mis garanteerib, et on korrektsed lepingud omavalitsustega, mis näevad ette nii tasu kui ka töö- ja puhkeaja. Eesmärk on, et nad hakkaksid saama ka kokkuvõttes siis erinevate kollektiividega töötades eri töösuhete peale kokku koos riigipoolse toetusega vabariigi keskmist palka,“ ütles Lukas.

Ago Tuuling nendib, et kuigi laulu- ja tantsupeorahva paljuski õhinapõhise töö toetamiseks pole kõigi vahel laiali jagades 2,7 miljonit just tohutult suur summa, on see siiski väga oluline samm edasi.

„Need summad on kindlasti piisavalt suured selleks, et koorijuhid, tantsujuhid ja orkestrijuhid saaksid teatud garantii oma tegevusele, et nad ei peaks ainult taksot sõitma ja õhtul siis kaks tundi nii-öelda dirigenti mängima,“ märkis Tuuling.

Iga-aastased läbirääkimised annavad kindluse

Järgmisel aastal algavad ühiste kavatsuste läbirääkimised taas, täpselt samamoodi, nagu see alates 1992. aastast on aset leidnud – selleks, et tagada kultuuritöötajatele jätkuv kindlus oma tööd tehes. Tuulingu sõnul pole alati oluline palgatõusu saavutamine, vaid pigem see, et oleks kindlus tuleviku ees – et palk ei langeks, et töökohad ootamatult ei kaoks.

„Igal aastal peame me läbirääkimisi, sest majanduslikud tingimused muutuvad, poliitilised otsustajad vahetuvad ja muutub ka seisukoht, et kellele rohkem anda, kellelt ära võtta. Need on sellised mängud, mida saab lihtsamalt teha siis, kui ei ole ühtegi dokumenti lauale panna. Aga kui on dokument senises sõnastuses põhimõtete järgi kirja pandud, siis üldiselt sellest saab alati lähtuda, sellest peetakse kinni ja selle abil saab edasi minna,“ selgitas Tuuling.

Kultuuriminister Tõnis Lukas lisas, et juba veebruaris-märtsis toimuvad esimesed konsultatiivkohtumised TALO esindajatega ning asutakse 2022. aasta eelarvet paika panema.

„Kuna eelarve strateegia järgmiseks neljaks aastaks tehakse juba märtsis-aprillis, siis saab selle eelarve strateegia protsessi vastavalt arvestada või võtta vähemalt arutelude aluseks TALO-poolsed ettepanekud. 2022. aasta detailsemad võimalused selguvad augustis-septembris, mil toimuvad ka läbirääkimiste järgmised voorud,“ sõnas Lukas.