"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Ida-Viru ootab riigilt meetmeid turismisektori kollapsi vältimiseks (0)
12. detsember 2020
Albert Truuväärt

Ida-Viru ootab esmaspäeval valitsuselt toetusmeedet, et ära hoida turismisektori kollaps.

Koostöös riigiametitega toimub esmaspäeval Ida-Viru kriisi-zoom ja peamine, millele vastust oodatakse, on toetusmeetme suurus, sisu ning avamisaeg. Valitsuse otsusega on Ida-Virumaa turismisektori tegevus suletud. Tänavu oktoobri seisuga on Ida-Viru turismisektoris tegutsevaid ettevõtteid ja asutusi 160, töötajaid 1500 ning ainuüksi majutusasutuste ühekuuline sulgemine koos taasavamisega maksab ligi 4 miljonit eurot, teatasid Ida-Viru turismiklaster ja sealne ettevõtluskeskus. Käive langeb sulgemisotsusega valdavalt nulli euroni ja juba kevadest kriisis sektoril varud puuduvad. Koondamine ohustab pea 50 protsenti erasektori töötajatest, kui sulgemistoetust kohe ei tule.

“Me mõistame Ida-Virumaal, et tervishoiu seisukohast on olukord väga kriitiline,” ütles Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt. “Samas ei ela turismisektor ilma riigi kiire abita seda olukorda üle. Toetusmeetme käivitamiseks on kõik eeldused olemas. Valitsus on selgesõnaliselt seda lubanud. Samuti käis peaminister Jüri Ratas äsja Ida-Virumaal ning informatsioon turismisektori olukorrast on tal olemas. Argumendid on veenvad: sektoril varusid pole, sulgemise järgne sektori taastamine on ebarealistlikult kallis ja pikaajaline: täna on ratsionaalne anda välja miljonitesse jääv toetus, mitte seista silmitsi 100-miljonise kahjuga, mis sektori kollapsist tekib.”

Ida-Virus on paralleelselt käimas kaks kriisi: turismi lockdown ning põlevkivisektori koomaletõmbumine. Tänavu kadus kohalike sõnul just tuhat töökohta põlevkivisektorist, ning kui sellele lisandub turismikoondamine, ongi katastroof käes.

Ida-Viru turismi vedav turismiklaster koondas andmed statistikaametist ning viis värskelt läbi klastri kriisiküsitlused mis annab võimaluse sektorit analüüsida. Olulisim teadmine, mille küsitlus andis, on kulude mastaapsus mis tekib sektori sulgemisest. Ainuüksi majutussektori üheks kuuks sulgemine ning taasavamine moodustab 4 miljonit eurot. Suurima mõjuga nii turistidevoole kui sulgemiskuludele on spaad. Ühe suure spaa sulgemine üheks kuuks maksab ligi 350 000 eurot ja taasavamiskulu on samas mahus. Küsitlusest selgus, et circa 50-kohalise hotelli sulgemine kuuks ja taasavamine maksab ligi 65 000 eurot, suuremaid hotelle on maakonnas kaheksa. Sellist olukorda pole ettevõtetel võimalik üle elada nüüd, kus märtsist alates on turismisektorikriis, varud kasutatud ja ettevõtete tulu sulgemiste tõttu null.

Turismiettevõtetele tuli valitsuse sulgemisotsus täiesti ootamatult. Edasi on ettevõtted pidanud kiirkorras tühistama kõik suure pingutusega aastalõpuks saadud broneeringud, tühistama kõik tegevusega seotud tellimused alatest toiduainetest ja kogu tegevuse ümber korraldama. Kõige suurem mure on personaliga – kust võtta palgaraha, kui tulu on null eurot. Omavahenditest on see ebareaalne.

Kui toetuse ei tule ning tegevus tuleb lõpetada, siis näiteks ühe suure spaa tegevuse lõpetamise järel samas kohas spaa tegevuse alustamine maksab 20 miljonit eurot ning võtab poolteist aastat aega. Suuri spaasid on maakonnas neli, lisaks kaks mõisaspaad. Kokku tekiks spaade tegevuse lõpetamisel ja taasavamisel investeeringuvajadus ligi 100 miljonit eurot. Tänases Eestis maapiirkonda selliseid investeeringuid keegi ei tee.

Ida-Virumaa on turismikollapsi juba varasemalt üle elanud. See oli 1990-ndate alguses, kui suured sanatooriumid nõukogude võimu lõppedes tegevuse lõpetasid. Ettevõtluskeskus tuletab meelde, et näiteks Meresuu spaa käivitati alles 2008. aastal. Sektori taastumine võtab ligi 20 aastat.

Turismisektori aastakäive Ida-Virumaal on ligi 33 miljonit eurot. Tööstuse kõrval pole käive suur, kuid sektori mõju on primaarne maakonna mainele ja elukeskkonnale. Sektori turunduseelarve aastas on vähemalt miljon eurot, millega luuake piirkonnale positiivset mainet. Sektori pakutavad teenused – spaad, toidukohad, kultuur, elamused – aga on üliolulised elukohafaktorid. Ilma turismita ei ole maakonnal atraktiivsust elanikele, tööjõule. Rahavastiku väljavool kasvaks veelgi, see mõjutab kogu majandust.

Turismiklaster on kriisiküsitluse esmase sisendi edastanud majandusministeeriumile. Sektor ja kohalik ajakirjandus ootab väga koostöös riigiametitega esmaspäeval korraldatavat kriisiinfo zoom-kohtumist. Küsimus number üks on: mis mahus, millele ja millal tuleb toetusmeede.

Ida-Viru turismiklastrisse kuulub 60 Ida-Viru kõige aktiivsemat ettevõtet ja asutust, kes pakuvad majutust, toitlustust ning elamusteenuseid, lisaks kõik Ida-Viru omavalitsused.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.