"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Pärt Uusberg: olen üles kasvanud Ernesaksa vaimus (0)
13. detsember 2020
Albert Truuväärt

“Ernesaks on oma kirgliku ja aktiivse tegevusega iseenda teadmata nakatanud väga paljusid inimesi ja tema vaim elab edasi, lihtsalt uutes inimestes. Ilmselt ma ka ise ei oleks praegu siin, kus ma olen kui ei oleks olnud Ernesaksa,” ütles dirigent Pärt Uusberg.

Laupäeval avati Sikupilli asumis mälestustahvel Eesti dirigendile ja heliloojale Gustav Ernesaksale.

Vaata galeriid (20)

“Lisaks komponeerimisele ja koorijuhtimisele oli Gustav Ernesaksal oluline roll laulupidude eestvedajana 20. sajandil. Ta on legendaarne tegelane Eesti muusika- ja kultuuriloos ning üks tema lauludest on mitteametlik rahvushümn,” ütles Lasnamäe vanem Vladimir Svet. “Lasnamäe linnaosa valitsus soovib säilitada suure dirigendi mälestust, paigaldades mälestustahvli kohale, kus Gustav Ernesaks veetis osa oma lapsepõlvest,” lisas Vladimir Svet.

Eesti koorijuhile, heliloojale ja pedagoogile Gustav Ernesaksale pühendatud mälestustahvel paigaldati Sikupilli asumissse, kuhu tema perekond 1910ndate alguses Perila külast kolis.

Mitmekülgne ja emotsionaalne isiksus

Dirigent Raul Talmari sõnul oli Ernesaks väga mitmekülgne mees. Ta oli nii helilooja, vaimustav koorijuht, hea sõnaseadja kui ka silmapaistev pedagoog. “Teda tegi eriliseks universaalsus olla kooriliikumise eestvedaja mitmest küljest ja tema pedagoogitöö õpetas välja mitmeid põlvkondi koorijuhte. Sellist talenti on vähestele antud,” ütles Talmar.

Kui võrrelda tänapäeva noori koorijuhte ning Ernesaksa, siis on Talmari sõnul laulutaadilt õppida ehk kõige rohkem emotsionaalsust ja kirglikku lähenemist. “Tänapäeval oleme muutunud mingil moel ratsionaalseteks. Öeldakse, et eestlased on väga tagasihoidlikud ja vaiksed, aga Ernesaks seda kindlasti ei olnud. Võib-olla oleks temalt õppida just sellist julgust muusikatõdedest kinnipidamises lõpuni minna,” mõtiskles Talmar.

Uuema põlvkonna koorijuht ja helilooja Pärt Uusberg on liiga noor, et olla Ernesaksaga isiklikult kokku puutunud, kuid väga väikse lapsena on ta siiski suurkujuga samas ruumis viibinud ning aukartust tundnud. “Mäletan, et kui ise väike laps olin, siis ta tundus natukene jumalusena. Kuna mu ema on ka koorijuht, siis olin mingisugusel üritusel kaasas, kus Ernesaks ka juhatas ja mingisugune suur aukartus oli tema suhtes. Olin siis muidugi väga väike, see on selline väga ammune mälestus, aga samas füüsiliselt ühes ruumis olen viibinud küll ja vist isegi kaare all olnud emaga kaasas kui ta oma viimaseid juhatamisi tegi,” meenutas Uusberg.

Kuuldu põhjal võib arvata, et tegu oli kirgliku inimesega ning tema erilisuseks peab ka Uusberg mitmekülgsust ja kirega lähenemist. “Tal olid tundides kogu aeg teemaks mingid kunstinäitused või teatrietendused. Ta hoidis end kõigega kursis ja lähenes muusikale emotsionaalselt. Seda oleks meil kõigil temalt õppida, kuidas näha ühte heliteost inspireeriva näidendina, mida peaks lavastama kõikides nüansides ja värvides,” lisas ta.

Uued koorijuhid kipuvad olema aina pragmaatilisemad

Raul Talmari sõnul on koorijuhtide juurdekasv praegusel hetkel veel ebapiisav, kuid toredaid märke on juba olemas. Huvi laulmise vastu on tema sõnul eesti inimestel olemas ning seda näitab ka see, kuidas laulupidu muutub aina populaarsemaks ning iga uue peoga lüüakse uus rekord. Küll aga on tänapäeval ahvatlusi ja muid tegevusi nii palju, et valikute paljususes ei ole koorimuusika alati kõige populaarsem. “Loodan, et need sammud, mis Eesti Kooriühing ja Koorijuhtide Liit on astunud selles suunas, et koorijuhid hakkaksid lõpuks saama vähegi normaalsemat palka, toob jälle noori selle ala juurde,” ütles Talmar.

Uusbergi sõnul on tõesti näha, et seis uute koorijuhtide pealekasvuga ei ole väga positiivne. “Kunagi võeti igal aastal vastu kümme inimest ja ukse taga oli järjekord. Koorijuhtide koor koosnes alati 40-st liikmest, aga juba siis kui mina Otsa kooli astusin, olime oma kursusel kolmekesi. Kuuldavasti on see aina vähenenud,” ütles Uusberg. Kui täna selline seis veel probleemi kaasa ei too, kuna eelmised põlvkonnad veel tegutsevad, siis prognooside järgi võib seis paarikümne aasta pärast olla päris keeruline.

Uusbergi sõnul on see mõneti seotud sellega, et koorijuhi töö on alamakstud ja segaselt reguleeritud ning tänapäeva noor inimene on pragmaatilisema mõtlemisega. “Kui võib-olla varem läksid inimesed rohkem n-ö emotsiooni pealt õppima, sest muusika kütkestas, siis räägitakse, et uued noored juba kalkuleerivad rohkem, et kas nad ikkagi selle ametiga ära elavad,” tõdes ta.

“See on huvitav, aga ka valulik küsimus, et kuidas koorimuusika või üldse vanakooli muusika ellu jääb kui aeg muutub. Elame ikkagi muusika tohutu paljususe ajastul, võid iga hetk vajutada kuskilt play nuppu ja su ümber on palju erinevat muusikat. Muusikaline keskkond on nii palju muutunud,” ütles Uusberg.

Kõige parem reklaam on inspiratsioon

Kõige parem reklaam aga mistahes asjale on Uusbergi arvates puhas inspiratsioon. “Mäletan, et kui ise Raplast tulnuna koorijuhtimist õppima läksin, siis pärast mind läks kohe kolm-neli inimest veel Raplast,” rääkis Uusberg.

Eeskuju on sama oluline nii spordis, muusikas kui mistahes muus valdkonnas. “Kui mingil maal mingi ala populaarne on, siis sinna muutkui kasvab uusi tegijaid juurde. Olgu selleks siis jalgpall Itaalias, kiiruisutamine Hollandis või Eestis kümnevõistlus, kus oli üks Erki Nool ja nüüd on tulnud terve rida uusi tegijaid,” ütles helilooja.

“Kokkuvõttes võiks koorimuusikat ka see päästa, kuna see traditsioon on meie maal nii pikk, siis on lootust, et see traditsioon püsib samamoodi nagu mõni vana hea spordiala. Eesti on kogu maailmas tuntud oma koorimuusika poolest ja siin võib näha teatud liini,” lisas ta.

“Ernesaks asutas Eesti Rahvusmeeskoori ja samas temast palju hiljem sündis Veljo Tormis, kes jällegi kirjutas paljud oma olulised teosed rahvusmeeskoorile ja samas Tormis ja Arvo Pärt on saanud maailmakuulsateks. Kõik on omavahel seotud. Loodan, et mina ja mu põlvkonnakaaslased suudame inspireerida tänaseid noori, et see kõik jätkuks,” ütles Uusberg lootusrikkalt.

Ka Talmari sõnul on eestlased jätkuvalt laulurahvas, sest ei ole palju riike, kes saaks nii suure hulga heade lauljatega uhkustada. “Meil on toredaid folkloorisoliste ja ansambleid. Tunneme oma häid lauljaid ja ka meie poplauljad on väha head ning mitmekülgsed vokalistid. Võib selgelt öelda, et oleme laulurahvas!” sõnas ta.

Mitteametlik hümn

Gustav Ernesaksa viisi ja Lydia Koidula sõnadega “Mu isamaa on minu arm” peavad paljud eestlased mitteametlikuks hümniks. Ka Uusberg peab seda Ernesaksa kõige olulisemaks teoseks. “Meil on küll ametlik hümn, aga see on mõneti selline sisemine hümn väga paljude jaoks. Kõige ehedamalt peegeldubki Ernesaksa vaimu olemasolu ehk selles, et kõik meie laulupeod lõpevad just selle teosega. Kui kuskil mujal enam mitte, siis sellel hetkel alati on ta vaim jälle meie kohal kõrgumas,” ütles Uusberg.

Noore helilooja ja koorijuhi sõnul on hümn aga väga delikaatne teema nii et ametlikku hümni ta muutma ei kipuks, kuigi tunnistab, et teda on natukene morjendanud viisi kattuvus soomlastega.

“Olgugi, et mind natukene häirib, et meil on sama hümn soomlastega. Kui eesti sportlane võidab mõne esikoha, siis tahaks ju et kostuks mingi unikaalne viis. Teisalt on see aga meie ajalugu ja võib-olla seda ei maksaks hakata nii kergelt torkima,” sõnas Uusberg.

Tseremoonial peeti mälestuskõnesid ning esinesid segakoori K.O.O.R. ja Rahvusooper Estonia Poistekoori lauljad Raul Talmari juhatusel.

Üritus toimus järgides kõiki koronaviiruse epideemiaga seotud ettevaatusabinõusid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.