Riigikogu liige Siim Pohlak tegi riigikogus abieluteemalise refendumi arutelul oma elukaaslasele abieluettepaneku. "Armas Renate, kui sa seda ülekannet vaatad, sa oled meile andnud kolm armsat last, kas sa tuled mulle naiseks?" ütles Pohlak. Eesti Konservtiivse Rahvaerakonna saadik lisas, et soovis abieluettepaneku teha pühade ajal, kuid teeb seda nüüd.

Pohlak lisas, et ta ei soovi, et tema perekonnaseis diskriditeeriks rahvahääletuse eelnõu.

Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses. 

Riigikogu hääletas Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 48 Riigikogu liiget, vastu hääletas 51 Riigikogu liiget. Sellega jäi eelnõu menetlusse ja esimene lugemine lõpetati.  

Eelnõu näeb ette panna 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele järgmine muu riigielu küsimus: “Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?”

Pohlaku kinnitusel tähendab “ei” vastus seda, et samasooliste või ka mitmikabielude seadustamine on tulevikus ilma rahvahääletusel selle kohta uuesti küsimata võimalik. “Ja erakorralisi valimis ei tule,” lausus ta. “Ei-vastuse korral säilib õigus perekonnaseadust ja ka vajadusel muid seonduvaid seadusi muuta. See samas ei tähenda kohe kohustust, et peaks kohe hakkama muutma.”

“Jah” vastuse puhul tekib Pohlaku sõnul aga piirang. “Sel juhul ei ole seadusandjatel ilma Eesti rahva nõusolekuta ehk ilma uue rahvahääletuseta lubatud ka perekonnaseadust muuta. Näiteks seadustada lisaks mehe ja naise abielule ka samast soost isikute abielu või mitmikabielu.”

Samas ei too “jah” vastus tema kinnitusel automaatselt kaasa kooseluseaduse muutmist. “Koalitsioonilepingus on väga selgelt kirjas, et kooseluseaduse osas on koalitsioonipartneritel erinevad arvamused ja selles osas ühtegi sammu ei astuta,” lubas ta.

Asi on vaja selgeks saada

Pohlak selgitas, et rahvahääletus on vajalik, et selles küsimuses asi selgeks saada. “Rahva enamuse tahte vastaselt ju päris palju aastaid tagasi suruti läbi kooseluseadus,” nentis Pohlak. “Nüüd on tulnud näiteks roheline erakond välja seisukohaga, et tuleks ka samasoolistel paaridel võimaldada abiellumist. Nii et see teema on endiselt üleval, see teema on aktuaalne.”

Isamaa saadik Siim Kiisler rõhutas, et rahvahääletuse tulemused tuleb väga selgelt ja kõigile üheselt arusaadavalt ära sõnastada. “Minu selgitustaotlusele vastas õiguskantsler muu hulgas seda: “Nii jaatava kui ka eitava vastuse tagajärjed tuleb enne rahvahääletust täpselt kindlaks määrata. Soovitatav on seda teha ka otsuse eelnõu seletuskirjas,” rääkis Kiisler.

Praegu rahvahääletuse tulemuse igakülgset analüüsi Kiisleri kinnitusel seletuskirjas ei ole, mis võib anda ainest väideteks, et jaatavast vastusest võiks tuleneda põhiseadusvastane tagajärg. “Kus see selgitus siis kirjalikult oleks inimeste jaoks? Praegu on väga erinevaid versioone käibel,” muretses Kiisler.

Pohlak kinnitas, et on õiguskantsleri arvamust näinud. “Mina sealt kuidagi ei lugenud välja, et midagi oleks ebaseaduslikku selles protsessis, mida me praegu teeme.”

Koroonakriisist räägitakse teisipäeval

Kuigi opositsioonierakonnad soovisid jätta abielureferendumi arutelu riigikogu esmaspäevase istungi päevakorrast välja, ei läinud see ettepanek parlamendis läbi.

Opositsiooni kuuluva Reformierakonna ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud tegid esmaspäevasel riigikogu istungil mitu erinevat ettepanekut päevakorra kohta, soovides lükata abielureferendumi arutelu edasi ning arutada esmaspäeval koroonakriisiga seonduvat.

Opositsioonierakonnad leidsid, et abielureferendumi asemel peaks parlament esmaspäeval arutama riiklikult olulise küsimusena hoopis koroonakriisiga seonduvat. “Sotsiaaldemokraadid tegid reedel Riigikogu juhatusele ja peaministrile ettepaneku, et arvestades meie tänast olukorda, siis tuleks esimesel võimalusel käsitleda tervisekriisiga seonduvat temaatikat. Me näeme, et see on päevakorda pandud alles teisipäeval. Kas te oskate juhatuse poolt meile selgitada, mis olid need kaalukad argumendid, et see küsimus ei ole niivõrd ajakriitiline,” imestas sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder selgitas, et peaminister soovib koroona teemal anda riigikogule kõige täpsema informatsiooni ning seda saab teha teisipäeval. “Peaminister on kokku kutsunud homme hommikuks COVID-kriisikomisjoni, et tulla Riigikogu ette kõige aktuaalsema ja kõige operatiivsema informatsiooniga, ja seetõttu soovib ta vahetult pärast COVID-kriisikomisjoni koosolekut homme tulla Riigikogu ette. See on see põhjus, miks peaminister tuleb homme hommikul siia.”

EKRE fraktsioon teatas päevakorra arutelul, et ei ole nõus muutma istungi päevakorda. Päevakorda ei saa muuta juhul, kui vähemalt üks fraktsioon on sellele vastu.

Hääletusel oli töönädala päevakorra kinnitamise poolt 52 saadikut ning vastu 46 saadikut.

Seotud lood: Espak: rahvahääletuse vastu on need, kes kardavad tulemusi