"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kultuuriminister kuulutas taas välja Kultuurisõbra konkursi (1)
14. detsember 2020
Mats Õun

"Digilahendused aitasid kultuurielul ka kevadise eriolukorra ajal jätkuda. Nii sai digikultuuriaasta hoopis uue tähenduse," rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas

Kultuurisõbra konkursiga tunnustatakse eraisikuid, ettevõtteid või organisatsioone, kes on olnud kultuurile aasta jooksul toeks rahaliselt või oma tegudega. Täna, 14. detsembril välja kuulutatud konkurss võtab kokku lõppeva, kultuurikorraldajate jaoks seninägematuid väljakutseid esitanud 2020. aasta. 

“Aasta alguses sõbrapäeval tunnustusi jagades ei võinud me keegi aimata, kui keeruliseks see aasta meile kõigile kujuneb. Digilahendused aitasid kultuurielul ka kevadise eriolukorra ajal jätkuda. Nii sai digikultuuriaasta hoopis uue tähenduse,” rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas. “Riiklikud toetused asutustele ja vabakutselistele loovisikutele aitasid meie kultuurikorraldajatel tegevust jätkata. Kuigi ettearvamatute tingimustega, on kultuurielu siiani ikkagi avatud. Tänan kõiki osalisi turvavajadustest kinni pidamise eest. Kutsun kultuuriasutusi ja -korraldajaid hetkeks tagasi mõtlema ka oma heade partnerite ning toetajate peale, kes jäid raskel ajal truult teie kõrvale,” lisas minister konkursi väljakuulutamisel.  

Kultuuri toetanud ettevõtjad ja eratoetajad ehk kultuurisõbrad selgitatakse välja kümnendat korda. Aastate jooksul on tunnustust pälvinud nii suuremad kui ka väiksemad ettevõtjad, nende seas rahvusvahelised suurettevõtted ja üleilmselt tuntud kaubamärkide esindajad Eestis. Samuti on kultuurikorraldajad iga-aastaselt esile tõstnud metseene, kelle isiklik panus on olnud nii mõnegi sündmuse või festivali toimumisel määrav. 

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Iga kultuurikorraldaja saab teha ühe ettepaneku. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeerium või selle valitsemisala asutus, samuti mitte nende töötajad või nende korraldatud projektid. Arvesse ei lähe ka teised riigiasutused, riigi enda ellu kutsutud organisatsioonid või organisatsioonid, kelle põhitegevus on toetuste jagamine. Kandidaatide hulgast valib Kultuuriministeeriumis kogunev komisjon välja kultuurisõbrad ning peapreemia ehk aasta kultuurisõbra laureaadid. Võitjad avaldatakse  Kultuurisõbra tseremoonial, mis toimub sõbrapäeva eel, veebruaris 2021.  

Kandidaadi esitamiseks konkursile Kultuurisõber 2020 tuleb täita Kultuuriministeeriumi kodulehel elektrooniline ankeet. Välja võib pakkuda ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Kandidaatide esitamine on avatud pühapäevani, 10. jaanuarini 2021.    

Eelmisel tunnustamisel 2019. aasta tegevuse eest pälvisid peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitli Nordic Hotel Forumi omanik ja juht Feliks Mägus ning kütusefirmaOlerex. Lisaks neile tänati 21 ettevõtet või kultuuritoetajat, kelle panus oli möödunud 2019. aastal samuti silmatorkav ja kaalukas. Loe konkursi tingimuste kohta lisaks siit. Varasemate aastate kultuurisõbrad on leitavad siit.

 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nominent
14. dets. 2020 19:59
Narva kolledži juht Kristina Kallas on aastakümneid uurinud rahvussuhteid ja etnopoliitikat. https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/narva-kui-venekeelne-demokraatlik-euroopa/ Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine, nende identiteedi ja keele toetamine, vaid kõigi Eestis elavate inimeste turvalisuse tagamine ja elatustaseme tõstmine. Eesti keel on sellises poliitilises ruumis ühine suhtluskeel, mitte ühe konkreetse kogukonna priviligeeritud keel. Eesti keele tähendus peab muutuma kogukonna identiteedi aluseks olevast keelest Eesti riigikeeleks. Eesti kultuur peab integreerima elemente kõikide Eesti elanike sümbolitest, representatsioonidest ja väärtustest. Eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel ja „Tõde ja õigus“, kuid ka Andrei Ivanov on Eesti kultuur ja Eesti kultuuri saab väljendada vene keeles nii kirjanduses kui ka laulupidudel.