"Oh, saaks see õudne aeg juba läbi, enam ei jaksa!" Inimestega suheldes kuuleb sellist ohkamist aina rohkem. Kui koroonapuhang suve hakul leebus, oli tunda suurt vabanemist ja paari lühikese kuu jooksul elasid paljud lootuses, et Covid-19 teine laine Eestimaale ei jõua. Aga jõudis! Veel hirmutavamana kui esimene kord.

Nüüd, aasta kõige pimedamal ajal on haigusi, halbu uudiseid ja koroonapiiranguid raskem taluda kui kevadel. Eriti noortel, kellele suhtlemis- ja seltskonnavajadus on nagu inimõigus. Aga jälle lähevad koolid lukku, trennis käia ei saa ning ka sõpradega vabalt hängimisel on kriips peal – rääkimata ärajäävatest jõulupidudest.

Kui koroonakevade distantsõppest kokkuvõtteid tehti, jäi algul pinnale pigem heameel selle üle, et saadi hästi hakkama. Seejärel aga hakati üha rohkem rääkima ka neist noortest, kes ei saanud hakkama – meil on palju keskendumisraskustega lapsi, kes ei vea ilma kindla õppimisrutiini ja -kontaktita välja. Noortel on praegu rohkesti muresid, ärevust, stressi ja depressiivseid mõtteid. Kuigi koolid, õpetajad ja psühholoogid annavad oma parima, leidub omajagu lapsi, kellel õpingud pooleli jäävad. Osa neist muutub pärast seda ühiskonna jaoks otsekui “nähtamatuks” – kui tal politseiga probleeme pole, kaob ta tugisüsteemi radarilt.

Eksperdid on juhtinud tähelepanu, et majanduskriisid mõjutavad tööturul kõige tugevamalt noori, sest ilma hariduse ja töökogemuseta on praegu pea võimatu tööd saada. Veebruarist alates on noorte töötute arv Eestis kasvanud üle 60%. Kui tööandjal on valida, kas võtta tööle noor või kogenum töötaja, siis valitakse ikka viimane. Kui koroonapiirangutega seoses kutsuti kevadel pidevalt üles märkama eakaid enda ümber, et nad ei jääks üksi ja saaksid abi, siis nüüdseks on selge, et nn riskigruppi kuuluvad ka noored. Ka nemad ei tohi jääda tähelepanuta.

Elust kõrvale jäänud noorte aitamiseks on käivitatud programm “Hoog sisse”, mis toetab noore naasmist õppima või tööle. Programmi projektijuht Kristjan Kruus ütles, et noorega koos arutatakse läbi olukord ja võimalused, mida teha võiks, ning pakutakse abi. Ja noored oskavad seda hinnata – 80% nendest, kellega on kontakti võetud, on läinud uuesti õppima või leidnud töö. Kuigi vahel võib tunduda, et nähtamatuks tegev keep või võlusõrmus aitaks mõnest keerulisest olukorrast välja, siis kogu aeg nähtamatu ei taha keegi olla. Igaüks ootab märkamist!