"Mustpeade Vennaskond on vanale Liivimaale ainuomane nähtus – ei Saksamaal, Rootsis ega mujal selliseid vennaskondi polnud," ütles kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa saates "Tallinna panoraam".
“Kui te tahate näha mustpeade hõbenõusid, külastage Nigulistet, kui mustpeade portreesid valitsejatest kollektsioonist, külastage Linnamuuseumi Vene tänaval ja Raekoda,” juhib kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ajaloohuvilised Mustpeade Vennaskonna rikkaliku pärandi väljapanekute juurde Tallinnas.
Kiek in de Köki suurtükitornis, mis on kujundatud Tallinna vanema sõjaajaloo muuseumiks, saavad ajaloohuvilised uudistada Tallinna Mustpeade Vennaskonna reliikviaid ja tutvuda sellega, mis seos on vennaskonnal sõjandusega.
“Mustpeade Vennaskond on vanale Liivimaale ainuomane nähtus – ei Saksamaal, Rootsis ega mujal selliseid vennaskondi polnud,” ütles Kuuskemaa.
Mustpäid oli kahte tüüpi: noored sõjasulased, maaisanda teenistuses olevad noored aadlikud, keda võib nimetada ka rüütliorduks, ning kaubasellid, kes moodustasid ka sõjalise üksuse.
“Tallinnas võiks öelda, et see oli Tallinna esimene ratsaeskadron, kõigil neil olid hobused ja sõjariistad ning vajaduse korral tegelesid nad linnakaitsega,” selgitas Kuuskemaa.
Mustanahaline kaitsepühak Mauritius
Kuuskemaa selgitas, et kristlike põhimõtete hulka kuulub ka rassi-ülesus: “Ole sa valge, must või kollane, peaasi, et sa oled kristlane ja seetõttu ei ole imeks panna, et meil siin valgenahalise rahva üks kaitsepühakuid vennaskonnale on hoopis mustanahaline – varakristlik pühak Mauritius.”
Mauritius oli 3. sajandi lõpul legendi järgi Egiptuses teepoiss, kohaliku Rooma leegioni pealik, kes saadeti sõtta Galliasse. Keiser Maxentius tuli ja nõudis neilt, et nad ohverdaksid Olümpose jumalatele, aga kuna nad olid kristlased, siis nad keeldusid ja nad hukati. Nii sai Mauritiusest kristlikus maailmas, Euroopas ennastsalgava kristliku rüütli sümbol – too pigem sureb kui loobub oma usust.
Katoliku ajal kummardati mitmesuguseid pühakuid, kuid oma sõjalise seotuse tõttu olid mustpeadel lisaks Mauritiusele väga auväärsed ka Viktor Marseille’ist ning Püha Jüri.
“Tornis on näha üks reliikvia püha Jüri ja mustpeade vapiga, sinna on küll peale kirjutatud aastaarv 1561, kui see ei tähista muud kui vaid üht järjekordset reljeefi ülevärvimist,” selgitas Kuuskemaa.
Mälestustahvel Liivi sõjas hukkunud mustpeadele
Lahingukogemusi omandasid Tallinna Mustpeade vennad üsna palju Liivimaa sõja ajal – esimene suur sõjaline kokkupõrge moskoviitidega oli 1560. aastal.
“Tõnismäe taga, kuhu oli tulnud Läänemaalt Vene vägi koos röövitud karja ja vangidega. Tallinlased tulid linnast välja, ründasid Vene väge ning ajasid kõik kariloomad ja vangid Tallinna, aga samas lähenes teine suurem Vene üksus ja siis läks juba väga veriseks kokkupõrkeks, mille käigus oli hukkunuid mõlemal pool – ja tallinlastest sai surma ka kümme Mustpeade Vennaskonna liiget, kellele Tallinna kunstnik Lambert Clandorf maalis aastal 1561 mälestustahvli,” tutvustas Kuuskemaa Tallinna ajalugu.
“Maali esiplaanil on ristilöödu jalamil põlvitavad kümme meest – toona ei olnud mustpeadel veel vormi ja kõik nad on erariietes ja üleval tahvlil on toodud ära kõigi nende nimed,” rääkis Kuuskemaa.
Mustpeade pärand on paljudes Tallinna muuseumides
Mustpeade ajalooliste reliikviate hulka, mida Kiek in de Kökis näha saab, kuuluvad näiteks ka trummid ja mitmesugused relvad, aga ka näiteks särp vapiga ja sõjaväestatud mustpeade munder. Särpi kullatud vapiga kandis Mustpeade Vennaskonna vanem eriti pidulikel puhkudel oma rinnal.
Rootsi ajal said mustpead ka mundri – see oli Rootsi värvides sinine kollasega, aga tsaari-Vene ajal Aleksander I, kes külastas ka vendi ja võeti nende poolt auliikmeks, andis vennaskonnale loa kanda Vene husaari vormi kohast vormiriietust.
Kuuskemaa tõdes, et loomulikult on Mustpeade Vennaskonna kui mõjuka organisatsiooni pärandist jõudnud Kiek in de Köki ainult tilluke osa – mustpeade põnevat ja rikkalikku ajaloopärandit saab näha ka näiteks Nigulistes, Raemuuseumis ja Linnamuuseumis ning osa dokumentidest on muidugi arhiivi talletatud.
VAATA KA:
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline on Tallinna kõige suurejoonelisem ehitus
VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid?
VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri
VIDEO! Heeroldi jutud. Kummitavate vaimude tänav
