Tallinnas on talisuplejate kogukond viimase aastaga rohkem kui kolmekordistunud. Sellele aitas kaasa ka kevadel kehtestatud eriolukord, mis tõi rohkelt vaba aega ning pani inimesi otsima immuunsust turgutavaid tegevusi. Kui tavaliselt oodatakse juuli kekspaigani, et saaks varbad merre pista, siis talisupluse harrastamine tagab 365 päeva rannailma.
“Kui me siin kurdame, et Eestis päikesepaistelisi ilmasid on väga vähe, siis ma soovitan küll ühe alternatiivina mõelda talisupluse peale, sest igakord kui veest välja tulla, siis nägu läheb nalja täis ja vahet ei ole kas sajab vihma, lärtsi, lund või tuiskab. Igal hetkel on sul tuju hea,” rääkis talisupluse entusiast Aivar Tugedam saates “Tallinna panoraam”.
Talisupluse puhul kehtib ütlus- seltsis segasem, kuid leidub ka üksikuid hunte, kes eelistavad privaatsust. Näiteks Eesti Perearstide seltsi juht Le Vallikivi, kes alustas talisuplusega juba kaheksa aastat tagasi ning käib tänaseks kolm kuni neli korda nädalas külmas vees.
Tõuke ennast ületava hobiga sina peale saamiseks andis toona stressirohke töökoht. “See sisemine pinge selle külmašokiga ja selle pärastise adrenaliini ja endorfiinilaksuga, mis tekitab õnne ja rõõmuhormoone, võimaldas selle vaimse pingega palju paremini toime tulla,” sõnas Le Vallikivi.
Talisuplejate sõnul kimbutavad viiruhaigused neid haruharva ning jääkülm vesi toimib ka kui antidepressant. ” Olin pidevalt haige, umbes kahe-kolme kuu tagant tabasid mind külmetushaigused. Kurk oli valus, nohu. Ei tahtnud enam voodis vedeleda ja sõbrad siis ütlesidki, et tule taliujuma, et meie oleme juba pikalt terved olnud. Mõtlesin, et peaks siis proovima järgi, kas töötab. Ja töötab,” rõõmustas Tallinna Taliujumiskeskuse taliujumissündmuste eestvedaja Jaanika-Jane Tõnurist.
“Siin on tegelikult nii lühi kui ka pikaajalised mõjud tervisele täiesti teaduslikult uuritud ja põhjendatud. See, et sa selle külmastressiga organismi harjutad, võimaldab sul paremini toime tulla näiteks ka nii vaimse kui ka hooajalistest haigestumistest tuleneva stressiga,” lisas Vallikivi.
Kõige raskem on astuda esimest sammu ning võtta vastu otsus- jah ma hakkan talisuplejaks. Aga… kui algul ei saa vedama, siis hiljem ei saa pidama. “Pärast tekkib juba teatavat laadi sõltuvus, et need päevad kui sa ei ole käinud, siis juba selline tunne, et midagi on nagu puudu,” kirjeldas Vallikivi emotsiooni, mille talisuplemine tekitab.
“Need hirmud, mis inimestel on, et nüüd on juba detsember või jaanuar. Et nüüd olen hiljaks jäänud ning peaksin kodus dušši all alustama. Ei, kindlasti mitte. Otsustage ära, järgmisel hetkel tulge kohale, keskenduge vees pikale rahulikule hingamisele, ärge mõelge. Kui välja tulete, kuivatage end kiiresti ära ja ongi kõik,” soovitas Tugedam.
Reedel ja laupäeval toimus Noblessneris hooaja suurim taliujumise üritus- IceSwim festival, kus selgusid ka Eesti meistrid ja püstitati maailmarekord. Lisaks toimus heategevuslik teateujumine, millega kogutakse raha Tallinna Loomaaia hüljeste toetuseks.
Tallinnas on palju erinevaid kohti, kus talisuplust harrastada. Meeliskohtadeks on kujunenud Taliujumiskeskuses Pirital, Noblessneri sadam, Linnahalli taga asuv Kalarand, Haven Kakumäe ,välibassein Nõmme Spordikeskuses ja vaateid lõpmatusse pakkuv Pikakari rand.
