"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Riigikontroll tugiteenustest: kõik lapsed peaksid saama õppida tavalises klassis (1)
15. detsember 2020
Scanpix

"Kaasav haridus peaks võimaldama kõigil lastel õppida oma tavapärases koolis tavalises klassis koos teiste samaealiste lastega sõltumata toevajadusest. Lapsel on õigus saada vajaduse korral logopeedi, eripedagoogi või muud tugiteenust," ütles riigikontrolli  hariduse ja sotsiaalkaitse valdkonna auditijuht Mart Vain.  

Riigikontrolli hariduse tugiteenuste kättesaadavust käsitlenud auditist selgus, et suur osa lapsi jääb nii lasteaedades kui koolides vajaliku abita, sest tugispetsialiste ei ole piisavalt ning õpetajad ei tule üksi laste toetamisega toime. Leiti, et haridus- ja teadusministeerium on astunud viimastel aastatel olulisi samme, et tugispetsialistide kättesaadavust koolides parandada, kuid probleem ei ole siiski lahenenud.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel vajas eelmisel õppeaastal tuge hinnanguliselt 22% põhikooli statsionaarse õppe õpilastest ja 19% lasteaialastest. Toe vajadustega laste arv on tõusuteel ning perioodil 2018-2020 kasvas eri- ja tõhustatud toe vajadustega laste arv 16% .

Vaini sõnul puuduvad aga tervikandmed, sest paljud koolid ei esita infosüsteemi kogu infot. “Põhjuseid võib olla mitmeid, aga tõenäoline võib olla, et sellest ei sõltu koolide rahastus,” lisas Vain.

Juurde vaja 1000 spetsialisti

“Lisavajadus spetsialistidele on jätkuvalt suur. Täistööajale taandatuna on kokku vaja juurde umbes 1000 tugispetsialisti ja kui võtta arvesse, et kõik haridusasutused ei vastanud meie küsimustikule, siis võib reaalne vajadus olla isegi suurem,” ütles Vain. Koolidesse on juurde vaja enim eripedagooge, lasteaias aga on suurim puudus logopeedidest.

Probleemi tuum ei seisne üksnes raha puuduses, vaid kohalikud omavalitsused ütlevad selgelt välja, et tugispetsialiste ei ole mitte kuskilt juurde võtta. Olukorras, kus spetsialiste pole lähiajal kuskilt juurde tulemas, pakub riigikontrolli audit välja ka kaks lahendust, milleks on hariduse tugikeskuste loomine ning senisest suuremal hulgal e-teenuste kasutusele võtmine.

“Tugikeskuste mõte on selles, et tugispetsialistid ei ole konkreetses haridusasutuses, vaid koondatud tugikeskusesse ja liiguvad sinna haridusasutusse kuhu vaja. On olnud näiteid, kus koolis töötab tugispetsialist, aga talle pole anda piisavalt ülesandeid koormuse täitmiseks ning siis rakendatakse inimest asendustundide läbiviimisel, ekskursioonidel saatmiseks või muudel administratiivsetel tegevustel, mis ei eelda tema erialaste oskuste kasutamist. Samal ajal võib lähedal olla kool või lasteaed, kus sama spetsialisti otsitakse tikutulega,” tõi Vain lahenduse, mis aitaks praegust ressurssi nutikalt ära kasutada.

Haridusministeeriumi nõunik Piret Liba sõnul on sellisel kompetentsi tsentraliseerimine üks suund kuhu poole kohalikud omavalitsused on juba vaatamas ning 12 maakonda on pilootprojektid lõpetanud. “Seda olukorda, et igas väikeses koolis on kogu komplekt tugispetsialiste olemas, seda kindlasti ei juhtu,” ütles Lille.

Spetsialistide koondamine ühte maakonna või kohaliku omavalitsuse keskusesse mõte on ressursi targemal juhtimisel ja jagamisel. Teenuse osutamine peab siiski toimuma koolis kohapeal. “Lapse jaoks on ikka seesama psühholoog või logopeed, kes temaga tegeleb. Lihtsalt see logopeed, kel pole ühes koolis piisavalt tööd ja lapsi kellega tegeleda, on teisel päeval mõnes muus asutuses,” lisas Liba.

Haridusminister Jaak Aabi sõnul võiksid spetsialistidega tugikeskused olla seotud koolidega, kus on juba haridusliku erivajaduste (HEV) toe kompetents olemas. “Kui suudaksime pakkuda ühte tugevat HEV kooli maakonnas ja kompetentsi selle juurde, siis ei välista, et lapsevanem valib hoopis HEV kooli, kus tema last paremini toetatakse, kui suudetakse seda teha tavakoolis,” ütles Aab.

Ministri hinnangul ei pruugi vaatamata kaasava hariduse suunale igale lapsele tavakool sobida. “Arvan, et meil peaksid olema ka kompetentsed HEV koolid, siis läheb raskuskoorem tavakoolile vähemaks ja pigem nõustada lapsevanemaid, kust erivajadustega laps saaks kõige parema abi, toetuse ja hariduse. See ei pruugi igakord olla tavakool,” lisas Aab.

E-teenuste kasutamine

Riigikontrolli poolt välja toodud lahendus võtta kasutusele senisest enam e-teenuseid on midagi, mida on koroonaperioodil juba edukalt katsetatud. Näiteks on olemas e-logopeedi ja e-psühholoogi teenused, mis kujutavad endast interneti teel nõustamist ning üle veebi erinevate harjutuste tegemist.

Vaini sõnul ei võimalda see kindlasti kõiki probleeme lahendada, aga on toeks olukorras, kus tuge vajav laps on ühes Eesti otsas ja tugispetsialist, kes saaks teda aidata teises ning ilma veebi teel suhtlemise võimaluseta oleks neil väga keeruline kokku saada.

Haridus- ja Noorteameti juhi Ulla Ilissoni sõnul on üritatud covidi kontekstis videonõustamised kiiresti käima jooksutada ning see laiendab teenuse kättesaadavust, kuid ilmenud on ka kitsaskohad. Nimelt on lapsevanemaid, kelle digivõimekus ei ole videoseansini jõudmiseks piisav.

Audit tõi välja ka info liikumise probleemi. Küsitlusest ilmnes, et 71% lasteaedadest ja 60% koolidest märgivad, et info laste toe vajaduste kohta ei jõua nendeni õigeaegselt. “Haridusasutus ei jõua tuge vajava lapse asutusse tulekuks teha piisavalt ettevalmistut ja see takistab vastava õppetoe korraldamist. Näiteks koostatakse kooli minevate laste jaoks lasteaias koolikaardid, mis peaksid sisaldama arenguks vajalikku infot. Samas 57% koolidest ütleb, et kaart on liiga üldsõnaline ja jõuab kooli liiga hilja,” ütles Vain.

Tagajärg on see, et koolid on sageli sisuliselt loobunud koolikaardi nõudmisest ning kooli jõudes asutakse lapse jälgimist ja toe vajaduse väljaselgitamist nullist, kuigi varem on tehtud olulisi tähelepanekuid, mis aitaksid koolidel paremat teenust pakkuda.

Samuti on info liikumise takistuseks delikaatsed andmed, aga ka mittesoosivad hoiakud tuge vajavate laste osas. “Jätkuvalt on näiteid, kuidas toimub laste sildistamine ja survestamine just sellel eesmärgil, et tuge vajav laps eraldaks või suunataks teise haridusasutusse,” ütles Vain. Sildistamise hirmu tõttu on lapsevanemad jätnud ka olulise info haridusasutustele edastamata.

Ühe ukse poliitika

Info liikumise probleemi tõi olulise kitsaskohana välja pool koolidest ja pooled lasteaedadest ning koguni 90% kohalikest omavalitsustest.

Auditist järeldub, et perelt küsitaks sama infot korduvalt ja selline korraldus ei võimalda otstarbekalt ressurssi kasutada. “Lapsevanem peab kogu logistikat koordineerima, jooksma ühest kohast teise ja selline korraldus ei ole kuigi mõistlik,” lisas Vain.

Ühe lahendusena nähakse nn ühe ukse poliitika rakendamist, mille järgi saab lapsevanem pöörduda ühte kohta, kus toimub meeskonna komplekteerimine, seejärel üks hindamine ning sellele järgneb tugi koolis või lasteaias. Selline süsteem tagaks, et lapse toe vajadust hinnatakse ühe korra ning laps saaks vajalikud teenused ühest kohast ning abipakkuvatel osapooltel oleks käepärast heaks teenuse pakkumiseks kogu informatsioon.

Ilissoni sõnul on laste solgutamine erinevate asutuste vahel piinlik. “Tehakse kümme hindamist niigi abitus seisus olevale lapsele. See ei ole 21. sajandil okei,” ütles ta.

Ilissoni sõnul on suur küsimärk, kuidas saaks info liikuma nii, et kõik vajalikud osapooled saaksid seda kasutada lapse hüvanguks. “Seda ei saa lahendada ainult haridus- ja teadusministeeriumi haldusala vaates. Andme teema on ülikriitiline riiklikul tasemel ära adresseerida, sest vastasel juhul ei hakkagi info kunagi liikuma,” lisas ta.

Ka sotsiaalminister Tanel Kiik tunnistas, et tegemist on olulise teemaga ning kuigi koroona on mitmeid teemasid edasi lükanud, siis on vaja lahendusi arutada ministeeriumite üleselt ning koos haridusministri ning haldusministriga istutakse taas laua taha aruteludeks jaanuaris.

Kiik tõi välja, et tugimeetmete seotus puude raskusastmega vähendab võimalusi ennetava abi pakkumiseks ja on süsteemile üldiselt koormav. Samuti on ministri sõnul praegune killustatud süsteem keeruline ka seest poolt, rääkimata lapsevanemate vaatest.

“Ühe plaani põhimõte, et lapsel ja perel oleks üks tegevuskava, eeldab, et siia panustavad nii sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium kui kohalikud omavalitsused. Kohati on inimese jaoks segane, millise instantsi poole pöörduma peaks ja on oht, et peab tegema sarnaseid hindamisi korduvalt ja see on seetõttu koormav nii lapsele kui riigile,” lausus Kiik.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Riigikontrolli utoopia
15. dets. 2020 10:25
Kaasav haridus pole imerelv.