“Üldpõhimõte on see, et vaktsineerimine on vabatahtlik ning teine, et 2021. aastal saab see olema kõigile tasuta. Vaktsiinid hakkavad tulema järk-järgult, aga kogused on piisavad kogu Eesti elanikkonna katmiseks,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Valitsus kinnitas tänasel kabinetinõupidamisel sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud COVID-19 vaktsineerimise plaani, mille kohaselt võimaldatakse esmajärjekorras vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning teistele riskirühmadele.
Eesti eesmärk on saavutada võimalikult kõrge hõlmatus vaktsineerimisega riskirühmade hulgas ning võimaldada 2021. aastal kõigile Eesti elanikele vaktsineerimist COVID-19 haiguse vastu tasuta.
“Esmajärjekorras soovime võimaldada vaktsineerimist tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hooldekodude elanikele, kuid loodame, et juba eeloleva kevade jooksul saab vaktsineerimine tasuta kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Vaktsineerimine algab jaanuaris
Esimene tarne jõuab Eestisse kolme päeva jooksul peale müügiloa andmist. Asekantsler Maris Jesse sõnul pole kahjuks veel teada kui suur tarne olema saab, sest info muutub hetkel kiiresti. “Meie huvi Eestis on saada esimene tarne võimalikult suur. Niipea kui meil on lõplikud kinnitused, saame kohe hakata välja andma kuupäevalisi teateid,” lisas ta.
Sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on riikliku kava eesmärk alustada riskirühmade vaktsineerimist järgmise aasta jaanuaris ning jõuda 2021. aasta teises kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu.
Eeldatavalt jõuab detsembri lõpus esimesena Euroopa Liidu (EL) müügiloani Pfizeri ja BioNTechi COVID-19 vastane vaktsiin ning Moderna vaktsiin järgmise aasta jaanuari keskel. Seega saab eeldada, et vaktsineerimist saab võimaldada 2021. aasta esimeses kvartalis tervishoiuasutuste ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hoolekandeasutuste elanikele, samuti on võimalik alustada vaktsineerimise pakkumist üle 70-aastastele inimestele ning teatud diagnoosidega inimestele.
Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.
COVID-19 vaktsineerimiseks kasutatakse samu toimivaid lahendusi, mida on seni kasutatud vaktsineerimise korraldamisel Eestis. Enamik tervishoiuteenuse osutajaid, kus töötavad immuniseerimise õigusega tervishoiutöötajad, vaktsineerivad oma personali ise, seisab riigi vaktsineerimiskavas.
Arenduses 200 vaktsiini
Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi sõnul on arenduses ligikaudu 200 vaktsiini, millest enamik on loomkatsete järgus, kuid 52 on jõudnud kliinilistesse uuringutesse ehk neid uuritakse juba inimeste peal. 13 neist on jõudnud kliiniliste uuringute kõige kaugemasse faasi, mis eelneb müügiloa taotlemise etapile.
Eestisse jõudva Pfizer ja Moderna, mis on mõelmad MRA ehk uut tüüpi vaktsiinid. “Selliseid ei ole varem kasutusel olnud ja seetõttu on nad väga huvitavad. MRA vaktsiinid teeb eriliseks see, et inimese organismi ei kanta enam antigeeni valmiskujul, vaid rakkudesse viiakse informatsiooni RNA, mille järgi meie organism ise oskab sünteesida viiruse antigeeni,” rääkis Triin Suvi.
Pfizeri vaktsiin on kasutusse lubatud juba osades riikides näiteks Inglismaa, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko ja Bahrein. Meil on oodata otsust lähinädalate jooksul.
Pfizeri vaktsiini efektiivsuse ja ohutuse hindamise kohta on esitatud raport, millest järeldub, et kliinilised uuringud on olnud suured ning efektiivsus on 95%. “Kliinilistesse uuringutesse on kaasatud üle 43 000 inimese, kellest pooled on saanud vaktsiini ja teine pool platseebot. Kliiniliste uuringute mahud on ka Euroopa Ravimiameti sõnul suurimad kui nad kunagi näinud on, mis tähendab, et andmeid, mida sealt saame on palju,” rääkis Suvi.
Suvel ütles Maailma Terviseorgansiatsioon, et vaktsiin on hea kui tema efektiivsus on 60%, kuid Faizeri efektiivsust hinnatakse kuni 55-aastaste täiskasvanute seas 95,6% ja vanemaealistel 93,7%. Vaktsiini efektiivsus saavutatakse pärast kahte annust. Suve sõnul ilmneb esialgne efekt juba peale esimest doosi kuid lubatud efektiivsuse saavutamiseks saavad vaktsineeritavad kaks doosi.
Suvi kummutas meediast läbi käinud hirmud, mille kohaselt võib vaktsiinil olla väga tõsised kõrvalmõjud. “Nagu kõikide ravimitega kaasnevad teatud kõrvaltoimed ja nii ka Pfizeril, kuid ohutuseprofiil on tavapärane, ei midagi eriskummalist,” sõnas Suvi.
Kõige sagedasemad kõrvalnähud olid palavik, väsimus, peavalu, lihasvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Kõrvaltoimed lahenesid tavaliselt kahe päevaga ning valuvaigistitest oli abi.
Vaktsiini kaitse kestvust pole teada
Triin Suvi märkis, et COVID-19 vaktsiini mõju kestvust pole veel teada, kuna vaktsiinid on väga uued.
“Me ei tea, kas vaktsiin aitab meid ka järgmisel hooajal, sest teadupärast võivad viirused muteeruda, aga see on võimalus, millega peame arvestama,” ütles Suvi. Kliinilistes uuringutes on uuritud toimet kaks kuud hiljem, kuid neid andmeid ei ole veel teada.
Ühtlasi pole mõningate haiguste puhul vaktsiini efektiivsus selge, näiteks immuunpuudulikkusega patsientide osas. Samuti pole vaktsiini testitud laste peal, mistõttu lastele vaktsiini süstida ei tohi.
Perearstid on vaktsineerimiseks valmis
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst doktor Marje Oona kinnitas teisipäeval, et perearstid on COVID-19 vastu vaktsineerimiseks valmis.
Oona kinnitas, et perearstid saavad haigekassast riskirühma kuuluvate inimeste nimekirjad, mille alusel on võimalik vaktsineerimisega alustada.
Hooldekodudes tegelevad vaktsineerimisega seal juba olemasolevad tervishoiutöötajad, kes on saanud vastavaid koolitusi. “Kuid ka hooldekodudes on perearstid valmis vajadusel aitama,” kinnitas Oona.
Tema sõnul on COVID-19 vastu vaktsineerimine lisatöö, kuid lisatöö on ka koroonaviirusest tulenevate haigestumistega tegelemine. “Sellel aastal oleme täiendavalt koolitanud palju tervishoiutöötajaid vaktsineerimise teemal, kokku ligi 1000 inimest. Lisaks oleme valmis väga kiiresti käivitama eraldi koolitused COVID-19 vastu vaktsineerimise teemal,” kinnitas Oona.
Tasuta aastal 2021
Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning 2021. aastal kõigile tasuta. Kõik kasutusele võetavad COVID-19 vaktsiinid on läbinud vajalikud uuringud kümnetel tuhandetel inimestel. “COVID-19 vaktsiinid jõuavad Euroopa Liidu turule ja Eestisse järk-järgult, kuid kindlasti soovitan kõigil inimestel, kelle jaoks see võimalus avaneb ennast vaktsineerida. Vaktsineerimine võimaldab kaitsta COVID-19 haiguse eest nii ennast kui teisi,” ütles immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst doktor Marje Oona.
Vanuse ja tervise tõttu riskirühmadesse kuuluvate patsientide vaktsineerimine hakkab toimuma perearstikeskustes, kuna perearstidel ja pereõdedel on selleks vajalik ettevalmistus ning kogemused. Vaktsineerida saavad arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud vaktsineerimise baaskoolituse ja täienduskoolituse viimase viie aasta jooksul. Lisaks perearstikeskustele on esmasteks vaktsineerimiskohtadeks haiglad, hooldekodud, kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajate töökohad, nakkuskliinikud või vaktsineerimiskabinetid.
“Nagu kõik riigid maailmas tahame meiegi olla vaktsineerimiseks võimalikult hästi valmistunud,” ütles peaminister Jüri Ratas. “Seepärast peame kiiresti ja hoolikalt tegema nii riigiasutustes kui ka tervishoiusüsteemis ettevalmistusi selleks, et olla valmis COVID-19 vaktsiinide tarneteks ja alustada vaktsineerimisega esimesel võimalusel.”
Peaminister rõhutas, et COVID-19 pandeemia on räsinud nii meie inimesi kui majandust ning edukas vaktsineerimine on üks eeldusi kriisist välja tulemiseks. “Meeles tuleb aga pidada ka seda, et praegu nakatumine kasvab ning selleks, et edukalt vaktsineerimiseni jõuda, peame järgima kõiki ohutusreegleid ja pingutama ühiselt viiruse leviku pidurdamiseks,” lisas Ratas.
Eesti eesmärk on saavutada võimalikult kõrge hõlmatus vaktsineerimisega riskirühmade hulgas ning võimaldada 2021. aastal kõigile Eesti elanikele vaktsineerimist COVID-19 haiguse vastu tasuta.
“Me kõik ootame COVID-19 vaktsiine, et saaksime vaktsineerimise abil viiruse levikule piiri panna ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöörduda. Riigiasutused ning tervise- ja sotsiaalsüsteem – haiglad, hooldekodud ja perearstikeskused teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad,” ütles Kiik. “Esmajärjekorras soovime võimaldada vaktsineerimist tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hooldekodude elanikele, kuid loodame, et juba eeloleva kevade jooksul saab vaktsineerimine tasuta kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele.”
