"Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul," seisab riigi vaktsinimeerimisplaanis.
Täna avaldatud riigi vaktsineerimisplaan seab peamise koormuse süstide tegemisel perearstidele, samas on vaktsineerimiskohtades vaktsineerimise läbiviimise üksikasjad alles täpsustamisel, vahendas BNS.
“Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul. Veebipõhised baas- ja täiendkoolitused immuniseerijatele on alanud ning koolitusi on võimalik läbida 2021. aasta jaanuari lõpuni. COVID-19 vaktsiinispetsiifilised koolitused on võimalik läbida vahetult pärast vastava vaktsiini Euroopa Liidu (EL) müügiloa saamist, sest koolituse alusmaterjaliks on vaktsiiniomaduste kokkuvõtted, mis kinnitatakse ja tehakse avalikuks koos EL-i müügiloaga,” seisab riigi vaktsinimeerimisplaanis.
COVID-19 vaktsineerimiseks kasutatakse samu toimivaid lahendusi, mida on seni kasutatud vaktsineerimise korraldamisel Eestis. Enamik tervishoiuteenuse osutajaid, kus töötavad immuniseerimise õigusega tervishoiutöötajad, vaktsineerivad oma personali ise. Esmasteks vaktsineerimiskohtadeks on haiglad, perearstikeskused, hooldekodud, töökohad elutähtsate teenuste osutajatele,nakkuskliinikud või vaktsineerimiskabinetid. Riskirühmade vaktsineerimisega samaaegselt töötatakse 2021. aasta esimestel kuudel välja kõigi soovijate vaktsineerimise korraldus, arvestades COVID-19 vaktsiinide EL-i müügiloa saamist ja tarnegraafikuid. Vaktsineerimiskohtades vaktsineerimise läbiviimise üksikasjad on täpsustamisel, seisab kavas.
Vaktsineerimiskohas vaktsineerija koostab kava järgi sihtrühmapõhise vaktsineerimise plaani; hindab COVID-19 vaktsiini vajadust lähtuvalt plaanist nädalate kaupa; tellib vajaliku koguse vaktsiini terviseametilt; kutsub sihtrühma esindajad ehk perearstid vaktsineerimisele või läheb sihtrühma juurde kohale, näiteks hooldekodudele.
Ajutised või püsivad vastunäidustused
“Enne vaktsineerimise alustamist tuvastab immuniseerimise ajutised ja püsivad vastunäidustused, selgitab vaktsineerimise vajalikkust, teavitab immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja mida nende tekkimisel ette võtta ning aitab leida inimesel tekkinud muudele küsimustele vastused. Vaktsineerija räägib vaktsineeritavale vajadusest anda arstile teada kõigist immuniseerimise järgselt tekkivatest võimalikest kõrvaltoimetest ning broneerib aja teiseks doosiks ning teavitab sellest vaktsineeritavat. Pärast vaktsineerimist edastab vaktsineerija tervise infosüsteemi immuniseerimise teatise ja teavitab immuniseerimisel tekkinud kõrvaltoimetest ravimiametit,” seisab vaktsineerimisplaanis.
Sotsiaalministeerium koordineerib COVID-19 vaktsineerimise korraldust ning ministeerium ja valitsemisala asutused koostöös ning koostab sihtrühmapõhise vaktsiinidooside jaotuskava; korraldavad vaktsineerimiskohtadesse vaktsiinidooside transpordi vastavalt vaktsineerijate
vajadustele; nõustavad vaktsineerijaid vaktsiinispetsiifilistes ja korralduslikes küsimustes ning koostavad vaktsineerijatele täpsemad juhised ja vaktsineeritavatele infomaterjalid.
COVID-19 vaktsineerimise prioriteetsed sihtrühmad on määratletud sotsiaalministeeriumile nõuandvas immunoprofülaktika ekspertkomisjonis. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele. Nendeks on tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed ligi 30 000 inimesega, hoolekande asutuste töötajad ja elanikud ligi 25 000 inimesega ning kõik üle 70-aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed ligi 260 000 inimesega.
