"Valitsuse toetus tuleks suunata just valdkondadesse, kus seatud piirangud kõige vahetumalt kahjustavad majandustegevust. Seda nii majandusharude lõikes kui ka praegu võib rääkida geograafilisest mõjust näiteks Ida-Virumaal," rääkis keskpanga president Madis Müller. "Need meetmed peaksid olema võimalikult hästi sihitud ja ajutised, et kriisist väljudes me ta taas riigi rahanduse tasakaalukamale rajale saaksime."

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kahaneb Eesti majandus tänavu 2,5 protsenti, mis on kevadel kardetust palju pehmem langus ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Samas on töötus kasvanud oluliselt kiiremas tempos, kui enamikus Euroopa riikides.

Keskpank prognoosib, et Eesti majandus hakkab kriisist taastuma 2021. aasta teises kvartalis ja saavutab kriisieelse taseme juba järgmise aasta teises pooles.

Samas on Eesti majanduse väljavaade keskpanga hinnangul siiski ebakindel, sest vaatamata lootustandvatele vaktsiiniuudistele on pandeemia kulgu pea võimatu ette ennustada ja majanduse areng võib oodatust märkimisväärselt erineda. Samuti valitseb suur määramatus välisnõudluses.

Prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab Eesti majandus järgmisel aastal 2,9 protsenti, ent negatiivse stsenaariumi kohaselt võib majandus järgmisel aastal 1,8 protsenti kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2021. aastal vahemikku 0,4 protsenti kuni 6 protsenti.

Oht riigivõla kasvuks

“2022. aastaks võiks majandus naasta pikaajalisele kasvu trendile. Ja see oleks siis ka see hetk, millal oleks mõistlik proovida riigi tulud ja kulud taastub tasakaalu saada,” soovitas Müller.

Keskpanga presidendi sõnul on see ka üks murekohtadest, kuna riigieelarve strateegia kohaselt paistab struktuurne ehk püsiv puudujääk välja veel pikalt ka pärast aastat 2022. “See eelarve puudujääk on tekitamas püsiva ebakõla riigi tulude ja kulude vahel. Püsikulud on piisavalt palju tõusnud, et riigieelarve püsib puudujäägis kogu prognoosiperioodi jooksul kuni aastani 2023,” nentis Müller.

See tähendab tema sõnul, et riik on sunnitud võlga suurendama pärast ka pärast seda, kui majandus on juba kriisist taastunud. “Kui sellise eelarvepoliitikaga jätkata, siis juhul, kui me ei taha, et püsivalt riigivõlg suureneb, siis oleks vaja kas maksukoormust suurendada või siiski proovida riigi kulutusi vähendada,” lausus ta.

Laenuintressid jäävad endiselt madalaks

“Euroopa Keskpank on astunud mitmeid samme selleks, et toetada majandust, hoida finantseerimistingimused soodsad ja aidata kaasa sellele, et inflatsioon saaks ka kiireneda,” rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Kokkuvõttes tähendab see Eesti ettevõtetele ja eraisikutele seda, et ka siin jäävad laenutingimused soodsaks. “Ülimadal euribori tase ilmselt jääb kehtima kogu prognoosiperioodi jooksul, ehk siis järgmiseks kolmeks aastaks.” 

Ettevõtetel on palju jõude seisvat ressurssi ja ka pankade laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandusaktiivsust ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad säästud. 

“Ebakindlust süstib järgmiste aastate kohta ka see, et järgmisel aastal teatavasti kaotatakse teise pensionisamba kohustuslikkus, mis tähendab, et inimestel avaneb võimalus teisest sambast raha välja võtta ja pikaajalist säästu siis kohe kasutusse võtta,” nentis Kaasik, kelle sõnul ei ole pangal head infot, kui paljud inimesed ja kui suures mahus seda teha plaanivad. Igal juhul elavdab see tarbimisse suunatav raha aga majandust.

“Me räägime siin 0,6-0,7 protsendipunkti võrra kiiremast majanduskasvust, mis on küll niisugune ajutine kiirendus ja tuleb selle arvelt, et neil inimestel on vähem sääste, mida tulevikus kasutada,” selgitas Kaasik.

Palgakasv jääb aeglaseks

Eesti Pank tõi välja, et paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides.

Rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda, mida kinnitab seegi, et töötasuhüvitise lõppemisele ei järgnenud ulatuslikku koondamislainet ning koondamiste arv ei kasvanud ka oktoobris-novembris, märkis keskpank.

Prognoosi kohaselt tõuseb tööpuuduse määr viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10 protsendi juures, langedes 2023. aastaks 7 protsendi lähedale.

Keskpanga hinnangul saab kriisist väljumist toetada valitsuse ajutiste ja hästi sihitud toetusmeetmetega inimestele ja ettevõtetele. Juba kevadel käivitatud toetusmeetmeid võib olla sõltuvalt koroonaviiruse levikust ja ettevõtetele kehtestatud piirangutest vajalik piiratud ulatuses laiendada.

“Kuna töötuid on rohkem, siis loomulikult ka palgasurved majanduses tervikuna on kahanenud,” ütles Kaasik. Kuigi mitmes sektoris on toimunud ka palkade vähenemine, siis tervikuna prognoosib keskpank jätkuvalt väikest palgakasvu.

“Ka järgmisel aastal palgakasv jääb veel pigem tagasihoidlikuks, aga ettevaates 5-6 protsendiline palgakasv võiks olla ka täitsa jõukohane kasvutempo Eesti majandusele.”

SEOTUD LOOD: SEB analüütik Nestor: eelarve puudujääk toetab majandust