Kõige rohkem suurenes kaugtööd tegevate inimeste osakaal hariduse tegevusalal: eelmisel aastal oli neid 19,5 protsenti, koroonaviiruse esimese laine ajal aga 56 protsenti.

Koroonaviiruse ja eriolukorra tulemusena on sellel aastal olnud näha kaugtöö tegelikku potentsiaali ning teises kvartalis tegi kaugtööd juba ligi kolmandik hõivatutest, vahendas BNS statistikaametit. 

Kolmandas kvartalis oli koroonaviiruse ajutise taandumise ja piirangute leevenemise tulemusena märgata kaugtöö tegemise vähenemist. Teise kvartali rekordilise 198 700 kaugtööd teinud inimese valguses oli kolmanda kvartali vastav näitaja kõigest 135 500 inimest. Võib vaid eeldada, et koroonaviiruse teise laine tulemusena saab neljandas kvartalis ületatud 200 000 kaugtööd tegeva inimese piir.

Kõige agaramad kaugtöö tegijad olid koroonaviiruse esimese laine ajal Tartumaa, Hiiumaa ja Harjumaa inimesed. Kõige vähem tegid kaugtööd aga Ida-Virumaa, Valgamaa ja Pärnumaa elanikud.

Eriolukorra ajal kogutud tööjõu-uuringu andmetest selgub, et kõige rohkem kasutasid kaugtöö võimalust tippspetsialistid 67,9 protsendiga ja juhid 57,2 protsendiga, tunduvalt vähem aga keskastme spetsialistid 41,5 protsendiga ning kontoritöötajad 25,8 protsendiga.

Tegevuslade võrdluses olid kõige aktiivsemad kaugtöö tegijad info ja side 82,4 protsendiga, finants- ja kindlustustegevus 75,5 protsendiga ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas töötavad inimesed 68,7 protsendiga. 

Enim suurenes kaugtöö osakaal hariduses

Kõige rohkem suurenes kaugtööd tegevate inimeste osakaal hariduse tegevusalal: eelmisel aastal oli neid 19,5 protsenti, koroonaviiruse esimese laine ajal aga 56 protsenti.

Tööjõu-uuringuga uuritakse kahte sarnast töökorraldust: kaugtööd ja kodus töötamist. Rahvusvaheliselt saab võrrelda kodus töötamist, sest kaugtöö tegemise andmeid kõikides Euroopa riikides ei avaldata.

Kodus töötamine erineb kaugtööst, sest see tähendab töökorraldusena kavandatud kodus töötamist. Seevastu kaugtööna mõeldakse töötamist väljaspool tööandja tööruume, olles samal ajal tööandjaga ühenduses infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahenditega.

Kodus töötajad ja kaugtöö tegijad on suures osas kattuvad, ent ühe näitaja poolest siiski eristuvad. Nimelt on kodus töötajate hulgas oluliselt rohkem ettevõtjaid, kes ei tee kaugtööd. Eestis on kodus töötavate hõivatute osakaal stabiilselt viie kuni seitsme protsendi juures püsinud.

2019. aastal töötas Euroopa Liidu 15–74-aastastest hõivatutest tavaliselt kodus 5,6 protsenti, Eestis seitse protsenti. Kõige rohkem töötasid kodus Soome, Hollandi ja Luksemburgi elanikud, kõige vähem aga Bulgaaria, Rumeenia ning Ungari elanikud.

Kodus töötamise osakaalu erinevusi selgitab riigi tööturu ametialane struktuur. Valgekraede ametikohtade osatähtsuse ja kodus töötamise määra vahel on Euroopa riikides positiivne korrelatsioon. Samuti on selge seos tippspetsialistide ametikohtade osatähtsuse ja kodus töötamise määra vahel.

Eestis oli 2019. aastal tippspetsialiste 21,4 protsenti hõivatutest, mis jääb alla kõrge kodus töötamise määraga riikidele. Soomes oli tippspetsialiste 26,3 protsenti, Hollandis 27 protsenti ja Luksemburgis 40,9 protsenti hõivatutest. Seevastu madala kodus töötamise määraga Bulgaarias, Rumeenias ja Ungaris oli tippspetsialiste 16–17 protsenti.

2020. aasta neljanda kvartali kaugtöö näitajad avaldab statistikaamet järgmise aasta veebruaris.