"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Koroonakriisi mõju: igapäevased kasutajad tunnevad end bussis turvalisemalt kui kaupluses (0)
16. detsember 2020
Ilja Matusihis

"Ligi pooled neist, kes ühistransporti täielikult vältisid, leidsid, et selle kasutamine on muu avaliku ruumiga võrreldes palju ohtlikum," tõi uurimisgrupi juht Tauri Tuvikene esile ühe teadustöö tähelepaneku. "Need aga, kes jätkasid ühistranspordi kasutamist, tajusid seda sama turvalisena või isegi ohutumana kui toidupoode või kaubanduskeskusi."

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Tauri Tuvikene uuris koostöös teiste Euroopa riikide teadlastega, kuidas tajuti ühistranspordi kasutamist koroonaviiruse esimese laine ajal. Küsitlusele ja 49 intervjuule tuginev uuring, mis viidi läbi Tallinnas, Stockholmis, Brüsselis, Münchenis, Berliinis ja Dresdenis aprillist juunini, näitas, et koroona ei avaldanud mõju ainult ühistranspordi kasutajate arvule, vaid ka ühistranspordi kogemusele, emotsioonidele ja kasutamise viisidele. Ehk teisisõnu ühistranspordile kui avalikule ruumile.

Teadlaste uuring mitmekesistab ühistranspordi kartusele keskenduvaid lähenemisi, näidates transpordiviisi mitmekesist kasutust ja kogemust. Siiski rõhutavad uurijad ka ebavõrdseid võimalusi, mis kevadise eriolukorra ajal inimesi mõjutas.

Mugavam sõit ühistranspordis

Uuringust selgus, et majanduslikult paremas seisus ja kõrgema haridustasemega inimesed said ühistranspordist loobuda ehk töötada kodukontoris või sõita tööle isikliku autoga. Samal ajal on täheldatav, et hirm ühistranspordi ees on just neil, kel on ka võimalus ühistransporti vältida. Ühistransporti jätkuvalt kasutajad hindavad seda aga ohutumaks kui selle kasutusest täielikult loobunud inimesed.

Üks uurimuse olulisemaid tähelepanekuid oli oodatust neutraalsem olukorra kirjeldamine. Tavapäraste sõnadena ühistranspordi atmosfääri iseloomustamisel kasutati kas lihtsalt distantseerumist või viidati rahulikule õhustikule ja tühjematele transpordivahenditele, mis sõitu mugavamaks tegid. Uuringus osalenute narratiivid olukorrast olid pigem pragmaatilised ja olukorda rahulikult vaatlevad kui hirmust kantud.

Soov vähendada füüsilist kontakti tekitab samas inimestes ebakindlust ja sisevõitlusi. Distantsi hoidmise vajadus tekitab küsimusi, kuivõrd on õige aidata teisi reisijaid, tekitades nii aitamise asemel ehk hoopis nakatumisriski. Uued distantsi hoidmise normid ei ole veel leidnud tasakaalu ühistranspordi kui sotsiaalse ruumi normatiividega.

Koroonaaeg muutis suhtumist

“Koroona tõi ehk selgemalt kui see varem oli esile ühistranspordi olemise üheks avalikuks ruumiks, milles inimesed kohtuvad paljude võõrastega, mis kahtlemata ka mõningaid pingeid tekitab,” tõi Tuvikene esile. “Kõik intervjueeritud Tallinnas nimetasid ühistransporti kõhklematult avalikuks ruumiks. Seda tajuti aga vähem sotsiaalsena kui enne koroonat, justkui ühistransport oleks varem olnud märkimisväärselt sotsiaalne ruum.”

Uuring oli osa 2019. aasta kevadel alanud ja HERA (Humanities in the European Research Area) toetatavast teadusprojektist PUTSPACE “Public Transport as Public Space in European Cities: Narrating, Experiencing, Contesting” (“Ühistransport kui avalik ruum Euroopa linnades: narratiivid, kogemused ja vastuolud”). Lisaks Tallinna Ülikoolile löövad kaasa Åbo Akademi Ülikool Turust, Leibnizi regionaalgeograafia instituut Leipzigis ja Brüsseli Vaba Ülikool (ULB). HERA on võrgustik, mis rahastab humanitaarteadusi ning ühendab üle paarikümne Euroopa riigi asutuse ja Euroopa Komisjoni.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.