"Eelarvepuudujääk praegusel ajal ei ole kuidagi taunimisväärne ja vastupidiselt on riigi tugi majanduse taastamisel äärmiselt oluline," ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. "Ehkki Eesti järgmise aasta puudujääk tundub väga suur, tegelikkuses me nii suure defitsiidini siiski ei jõua."

Nestori hinnangul on riigieelarve aluseks olev Rahandusministeeriumi majandusprognoos oma eeldustes suhteliselt pessimistlik ja viimase aja statistika näitab, et Eesti SKP langus saab olema eeldatust tagasihoidlikum.

Siiski lisas ta, et muret tekitab talle, kui olulises osas tundub suur puudujääk minema jooksvate kulude katteks. Ta märkis ka, et riiklikud ehitusinvesteeringud jäävad 2021. aastal umbes samale tasemele mis mullu, kuigi võiksid majandustsükli silumise eesmärgil olla varasemast kõrgemad.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht ütles, et praeguses kiiresti muutuvas meditsiinilises olukorras muutub kiiresti ka nii Eesti kui ka meie peamiste kaubanduspartnerite majanduslik olukord.

“Seetõttu kaasneb prognoosimisega tavapärasest märksa suurem ebakindlus ning varieeruvus tulemustes,” sõnas ta.

Täht möönis, et tänavune maksulaekumine on seni olnud tõesti prognoositust parem, aga kas ja millises ulatuses mõjutab see järgmise aasta eelarvepositsiooni ning võlakoormuse kasvu, selgub järgmisel kevadel koostatavas majandusprognoosis.

Ta rõhutas, et 2021. aasta riigieelarve aluseks on võetud rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis koos eelarve koostamisel langetatud otsustega viib struktuurse puudujäägi 6,6 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). “See tugineb eeldusel, et 2021. aastal Eesti majandus veel kriisist täielikult ei välju, mistõttu rakendab valitsus majanduse elavdamise meetmeid ka järgmisel aastal,” ütles ta.

Samas on Tähe sõnutsi vastukaaluks rakendatakse ka positsiooni parandavaid meetmeid. Ta viitas sellele, et alates 2022. aastast hakkab puudujääk vähenema, mis tagab eelarve alusseaduses sätestatud nõude täitmise parandada struktuurset eelarvepositsiooni 0,5 protsendi võrra SKPst.

Swedbanki ökonomist Mertsina: 6,6 % puudujäägi prognoos on üllatav

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina meenutas, et see, kui suur hakkab olema järgmise aasta riigieelarve puudujääk, sõltub esmalt sellest, kui suured olid kulutused käesoleval aastal võrreldes riigieelarve tuludega ning kui suure puudujäägi need tekitasid. 

Siinjuures osutas Mertsina olulisele faktile, et kui vaadata maksutulusid, siis vähenesid need aastases võrdluses märtsist kuni juunini, kuid on alates juulist suurenenud. Kümne kuu kokkuvõttes on maksutulud vaid 0,6 protsenti väiksemad, kui aasta tagasi samal ajal. 

“Küll on aga teinud riik suuri kulutusi majanduse toetamiseks kriisi ajal,” sõnas ta. See ongi viinud riigieelarve sel aastal tugevasse puudujääki, mille mõju kandub ka järgnevatesse aastatesse.

Analüütik selgitas, et järgmisel aastal riigieelarve 6,6-protsendise struktuurse ja 6,7-protsendise nominaalse puudujäägi eelduseks on rahandusministeeriumi prognoositud 5,6-protsendine nominaalne SKP langus sel ning 6,4-protsendine kasv järgmisel aastal. “Arvestades majanduskasvu taastumist järgmisel aastal, on nii suur prognoositud eelarve puudujääk pehmelt öeldes üllatav,” ütles ta.

Mertsina analüüsis, mis on selle numbri taga. Ta leidis, et kuna riigieelarves on väga suur osakaal juba varem kokkulepitud kohustustel, siis on poliitiliselt keeruline seal olevate kulude kiire ja tugev vähendamine – kuigi teatud piirides on see võimalik. 

“Kuigi järgmisel aastal on oodata majanduskasvu taastumist, on vähemalt aasta esimesel poolel see veel väga ebakindel,” rõhutas ta. Seetõttu vajab majandus jätkuvalt riigipoolset tuge läbi fiskaalse stiimuli.

Mertsina jätkas, et majanduse fiskaalse stimuleerimise vajadus tuleneb ka sellest, et Eesti tegelik SKP jääb madalamaks sellest, mida majandus peaks suutma saavutada oma olemasoleva kapitali, tööjõu ja nende tootlikkusega.

Eraldi tõi ta välja, et järgmisel aastal peaksid hakkama majanduskasvu taastumist toetama küll elanikkonna vaktsineerimine, Euroopa Liidu uue eelarve ja taasterahastu rahade avanemine ning Eestis pensionireform. Ehkki, nende mõju majandusele avaldub aga tõenäoliselt tugevamalt alles siis kui raskem aeg hakkab seljataha jääma – aasta lõpus ja alates järgmisest aastast.

Mertsina märkis, et käesoleva kriisi ohjeldamine on enamikes riikides nüüd teistsugune, kui 10 aastat tagasi. “Riigipoolsed kulud ja keskpankade panus majanduse toetamiseks ja selle taastamiseks on sel korral väga suured. Riigieelarved on kukkunud tugevasse puudujääki peaaegu kõikjal ning riik laenab puuduoleva raha oma võla suurendamise hinnaga. Eesti ei ole siin mingi erand,” sõnas ta.

Mertsina  meenutas ka, et riigivõla puhul on Eesti eelis teatavasti selle varasem väga madal tase SKP suhtes, mis sel ja lähiaastatel küll suureneb, kuid jääb teiste riikidega võrreldes ikkagi suhteliselt madalaks.

Kõigil Eesti naaberriikidel jääb eelarve miinusesse

Mertsina võrdles ka meie ning lähinaabrite riigieelarve puudujäägi vähendamise kiirust ning seda, mis toimub riigivõlaga ning nentis, et pilt üsna kirju. Enamikes riikides jääb riigieelarve puudujääki ka veel ülejärgmisel aastal ning sel aastal kõrgele tõusnud riigivõla kasv kas jätkub või jääb kõrgemale tasemele.

Ta tõi välja, et Balti- ja Põhjamaade regioonis taastab oma kriisieelset riigirahanduse seisu jõulisemalt vaid Norra. Siinjuures muretses analüütik, et Eesti plaanib hakata küll ülejärgmisest aastast riigieelarve puudujäägi osakaalu SKP-s vähendama, kuid see toimub liiga aeglaselt – seda ka teiste lähiregiooni riikidega võrreldes. Eesti riigieelarve nominaalne puudujääk jääb ülejärgmisel aastal kõige suuremaks.

Mertsina tõi välja, et kuna praeguse prognoosi järgi jõuab majanduskasvuni juba järgmisel aastal, siis kaob vajadus hiljemalt 2023. aastast sellise majanduse fiskaalse stimuleerimise järele, mis tekitab eelarve puudujäägi. “Samuti väheneb vajadus raha juurde laenamiseks – eriti, kui seda kasutataks jooksvate kulude katmiseks. Majanduse liigne stimuleerimine ajal, mil see juba kasvab, võib tekitada pingeid – eelkõige just tööturul, kiirendada hinnakasvu ja halvendada sellega ettevõtete konkurentsivõimet,” hoiatas ta.