"Nagu eelmise nädala lõpus välja kuulutatud - Tallinna munitsipaalkoolid pakuvad algkooliõpilastele pikapäeva rühma võimalust hommikusel ajal," rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. "Tänaste andmete järgi seda teenust kasutavad keskmiselt kolmsada last üle Tallinna."

See näitab linnapea hinnangul, et vajadus teenuse järgi on olemas. Gümnaasiumi õpilased on jätkuvalt distantsõppel ning ka põhikooli õpilased on samamoodi distantsõppel. “Aga õppe sisu on eelkõige loovülesanded ja selline loominguline õppe,” lausus linnapea.

Ka linna huvikoolides toimub õpe valdavalt distantsilt või ei toimu üldse. Tallinna lasteaedades on kontaktõpe jätkuvalt lubatud, kuid linnapea sõnul on ligikaudu 50 rühma karantiinis. “Samamoodi ka nelikümmend kolm töötajat,” lausus ta.

Tallinna haridusamet valmistab Kõlvarti kinnitusel ette stsenaariumi uue aasta alguseks, mis koolivaheajad lõppevad. “Haridusamet tegeleb olukorra kaardistamisega ja vajaliku ressursi ettevalmistamisega ka selleks juhuks, kui me peame jaanuaris alustama distantsõppega,” selgitas lkinnapea. “Loomulikult me loodame, et sellist vajadust ei teki. Aga me peame olema ka selleks valmis.”

Eesmärk on tema sõnul hoida olukord kontrolli all ja valmistuda halvimaks. “Linna poolt me jätkuvalt pöördume aga kodanike poole palvega ka väliüritustel hoida distantsi ja kanda maski. Vaatamata sellele, et sellist juriidilist kohustust ei ole. Aga see oleks igati mõistlik, kui me soovime, et oleks võimalus jõulude ja aastavahetuse ajal vähemalt väliüritusi korraldada.”

Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko kinnitas, et haigestumise intensiivsus on kogu Eestis jätkuvalt väga kõrge. “Ja kui me võtame need tänased 590 haigusjuhtu kogu tehtud testide arvust, siis need juhud moodustasid 10 protsenti,” lausus ta.

Positiivne moment seisneb tema sõnul selles, et eelmisel nädalal vähenes neljandiku võrra haigestunute arv vanuses 90 pluss.”Jätkuvalt on meil murelapseks hoolekandeasutused, mis on kõige haavatavamad riskikohad. Me tegime väikese analüüsi ja võrdlesime 14 päevast haigestumust saja tuhande elaniku kohta nii hooldekodudes kui ka tavaelanikkonna seas ning selgus, et hooldekodudes viibivate 60 pluss klientide seas on see nakatumise oht pea seitse korda kõrgem,” muretses Dontšenko.

Dontšenko rõhutas, et tervishoiusüsteem on praegu väga suure koormuse all ning on vaja teha kõik selleks, et kõik inimesed, kes vajavad haiglaravi, mitte ainult koroonahaiged, saaksid selle ravi kätte.

Harjumaa haigestumus 100 000 elaniku kohta moodustas terviseameti andmetel 558,82. Tallinna number oli 590, Loksa linnas 1338, Maardu linnas 751. “Aga kui me paneme siia  kõrvale da-Virumaa, kus see näitaja on 1053, siis ikkagi Ida-Virumaa on praegu kõige suurem murelaps meile,” ütles Dontšenko.

Ta rõhutas samuti jätkuvalt kehtestatud piirangutest kinni pidamise vajadust, distantsi hoidmist ja maski kandmist. “Piltlikult öeldes –  selleks, et me saaksime selles kriisist üle, kõik on väga-väga lihtne. Kõik, kes on haiged, peavad haiguse rahulikult kodus läbi põdema ja selle aja jooksul, kui nad on nakkusohtlikud, peaksid viima kontaktide arvu miinimumini,” lausus ta.